Rohuküla sõjasadam

1913. aastal, kui langetati otsus rajada Peterburi kaitseks seitsmest positsioonist koosnev kindlusvöönd, alustati kohe ka ettevalmistustöid Lääne-Eesti saarestikku sõjaliselt strateegiliste objektide rajamiseks. Sõjalaevade teenindamiseks ning väeosade varustamiseks rajati Muhu väina positsiooni uusi ja kasutati ära juba olemasolevaid sadamaid: Rohuküla, Kuivastu (peabaas), Mõntu (torpeedopaatidele, miiniveeskajatele ja valvelaevadele), Orjaku (väikestele kiiretele torpeedopaatidele), Lehtma jne.

Enne Esimest maailmasõda oli Rohukülas olemas üks jupike primitiivset silda ja rannas üks ait, mille oli oma tarvis ehitanud kohalik mõisaomanik. Rohuküla valiti Muhu väina positsiooni olulise sadama rajamiseks tänu oma strateegilisele asukohale. Madalasse ja pehme põhjaga Väinamerre oli hõlpsasti võimalik süvendada laevateid ka suurtele sõjalaevadele. Asukoht tagas hea transpordiühenduse - Haapsallu 1904. aastal jõudnud raudteeharu oli vaja mõned kilomeetrid pikendada Rohukülani, et saavutada otsetee nii Tallinna kui ka Peterburi.

Rohuküla kui tagalabaas oli väga oluline sadam tervele positsioonile, sest tegeles Muhu väina positsiooni kütuse, moona ja ehitusmaterjalidega varustamisega ning toimis remondibaasina, veealuste ja veepealsete sõjalaevade ankrupaigana. Vastavalt mitmekülgsele funktsioonile planeeriti ja ehitati sinna palju hooneid ja rajatisi. Balti laevastiku hävitajate ja torpeedolaevade baasi rajamine Rohuküla sadamasse algas 1915. aasta suvel. Ehitati kaid, mereveemagesti, jõujaam, remondikojad, mageveemahuti, kasarmud, ohvitseride elamud, ohvitseride kasiino, miinilaod, laskemoonalaod, raudtee ja raudteejaam. Ehitusprotsess kestis kuni 1917. aasta sügiseni, mil ehitustööd katkestas sakslaste pealetung ja taganevad Vene väed suure osa ehitatust hävitasid. 1920. aastatel korrastati basseinide vaheline muul. 1939. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel anti Eesti poolt sõjaväebaaside tarvis Rohuküla raudteejaama ja sadama rajoon (30 ha) – ümberlaadimise baas ladudega vägede varustamiseks Hiiumaal ja Saaremaal. Tingimusel, et sadam ja selle juurdeveoteed jäävad vabaks üldisele kasutamisele. NSV Liidu mereväele allus Eestis 1945. aastal Rohuküla sadam, mida 1945. aasta dokumentides nimetati Rohuküla mereväebaasiks. 1975. aastal ehitati uus sadamahoone. 1995. aastal valmis põhjabasseinis parvlaevade sildumiskai ja korrastati muul.