Sinalepa lennuväli
Alludes Nõukogude poolsele survele, nõustus Eesti Vabariigi valitsus sõlmima 28. septembril 1939 Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel toodi Eestisse 25 000 punaarmeelast ja alustati siia mereväebaaside ning lennuväljade ehitamist.
Ridala vallas majutati punaarmeelased Tuuru vanasse koolimajja, Ridala koguduse leerimajja ja Sinalepa mõisa hoonetesse.
Sinalepa mõisa ümbruse põldudele otsustati rajada lennuväli. Juba 1939. a oktoobris mõõdeti välja lennuvälja ala, Eesti riik ostis taluomanikelt maa. Lennuväljale jäid Pärnamäe talu hooned, need lammutati hiljem sõjaväelaste poolt. Kuiv sügis võimalda kohe alustada lennuväljal põllukraavide täitmisega. Kütusehoidla ehitati mõisapargi taha, laoks kasutati heinaküüni, mõisaparki puu otsa ehitati õhuvaatlusplatvorm. Ammuta küla Raudsepa talu karjakoplis oli kolm õhutõrjekahurit.
Kuigi saabuv külm katkestas pinnasetööd ja lennuraja ots jäi u 300 m ulatuses tasandamata, saabusid juba 16. detsembril 1939 Sinalepa lennuväljale esimesed lennukid. Kahemootorilisi pommitajaid saabus 18, kahepinnalisi hävitajaid 3, lisaks üks nn metsavaht. Lendurid elasid oma peredega Haapsalus. 3.12.1939 oli alanud Talvesõda ja Sinalepast käidi Soomet pommitamas kuni sõja lõpuni 13. märtsil. Kaotatud lennukite asemele toodi uued. Saardo külla viivast teest 10-15 meetrit läänes, mõisa karjalauda taga oli puitlattidest aiaga kalmistu, hauad olid tähistatud puidust obeliskidega. Surnuaed on tänaseks kadunud, karjalauda kohal on kivihunnik.
1940. a juuli lõpus viidi lennuväeosa Tartusse. Sinalepa lennurajale hakati rajama drenaaži, need tööd jätkusid 1941. a kevadel.
1941. a juuni alguses toodi lennukid Sinaleppa tagasi. Sõja alguses hakati tegema väljalendusid lõuna poole, iga päevaga jäi lennukeid vähemaks, kuni lennuväli oli tühi. Juuli alguses sõjaväelased põgenesid, mõisa hooned põletati maha.
Pärast sõda Sinalepa lennuvälja ei taastatud. Seda kasutati mõned aastad ainult suvel langevarjuhüpete harjutamiseks.
