Ehmja metsavendade mälestuskivi

1945. aasta sügisel rajas 15–20-liikmeline Martna valla metsavendade salk talvepunkri Kuusemaale Ehmja küla lähedale. 20. jaanuaril 1946 arreteeris julgeolek Ehmja külas viis selle grupi meest. Ülekuulamisel saadi teada punkri asukoht. Järgmisel päeval, 21. jaanuaril piiras 40-meheline operatiivgrupp punkri ümber.

Punkris olnud viis meest keeldusid alla andmast ja järgnenud lahingus hukkusid kõik:

August Lehtsalu, Herman Madissoo, Aleksander Remmel, Johannes Sipp ja Saksa sõjaväest maha jäänud sakslane Werner Weiser (või Kaiser). Lahingus sai haavata neli operatiivgrupi liiget.

Julgeoleku dokumentide järgi oli metsavendadel üks automaat, kaks poolautomaati, neli vintpüssi ja üks nagaan. Punker süüdati põlema, metsavendade surnukehad viidi tuvastamiseks Haapsallu. Kuhu nad seejärel maeti, pole teada.

Varem arreteeritud Endel Lehtsalu mõisteti tribunali otsusega 26. augustil 1946 Tallinnas surma ning otsus viidi täide 23. detsembril.

2010. aastal uuriti arheoloog Mati Mandeli juhtimisel arheoloogiliselt läbi punkri põhi. Leiti 60 eset või esemekatket, peamiselt erinevaid padrunihülsse ja kuule, aga ka nööpe, majapidamistarvete jäänukeid jms.

2011. aasta 18. juunil avati punkrikohas mälestuskivi langenuile.

Ehmja metsavendade mälestuskivi 2022. a kaardil. Allikas: Maa-amet
Ehmja metsavendade mälestuskivi 2022. a aerofotol. Allikas: Maa-amet
Ehmja metsavendade mälestuskivi (2022)
Ehmja metsavendade mälestuskivi (2022)
Ehmja metsavendade mälestuskivi (2022)
Ehmja metsavendade mälestuskivi (2022)
Ehmja metsavendade mälestuskivi (2022)
Ehmja metsavendade mälestuskivi (2022)
Ehmja metsavendade mälestuskivi (2022)
Ehmja metsavendade mälestuskivi (2022)