Kudani kontrollpost
1940. a juulis võttis NSV Liidu siseasjade rahvakomissariaat (NKVD) oma kontrolli alla Eesti piiri ja alustati Eesti piirivalve likvideerimist. 1944. a sügisel algas piiritsooni taastamine. 1946. aasta oktoobrist võis rannaäärsesse piirivööndisse siseneda ainult miilitsa väljastatud loaga. Mandri-Eestis ulatus piiritsoon Narva-Jõesuust kuni Haapsaluni, täielikult olid piiritsoonis Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi ning mitmed väiksemad saared. Piirirežiimi positiivseks pooleks oli vähene kuritegevus ja täisehitamata looduse säilimine rannikul.
Noarootsis olnud piirivalveobjektid NL viimastel aastakümnetel: kordonid Spithamis (hiljem Tuksis, koos komandantuuri staabiga) ja Paslepas, Spithami neeme, Haversi (Riguldi), Hara ja Ramsi (Einbi) tehnilise vaatluse postid, Spithami „Kozlovi” ja ilmajaama/ kalasadama (vaatlustorniga), Dirhami, Rooslepa I ja II, Söderby (Riguldi k), Vööla I ja II (Kudani k) ning Telise I ja II (Kudani k) vaatluspostid, Kudani kontrollpost. 1954. aastal oli Noarootsis 4 kordonit: Spithami, Elbiku, Hara ja Paslepa, neist Spithami allus Tallinna ja ülejäänud Kuressaare/Kingissepa piirivalvesalgale. Tollal olid igal kordonil lisaks teenistus- ning eluhoonete kruntidele ka maa-alad laskevälja ning hobuste heina- ja karjamaa jaoks, kokku Noarootsis u 47 ha. 1976. aastast allusid kõik Noarootsi piirivalveallüksused Tallinna salgale.
Kudani kontrollpost asub kohas, kus oli võimalik kontrollida mõlemat Noarootsi poolsaarele viivat teed. Kahekorruseline väikehoone on ehitatud 1980. aastate alguses, selle juures oli ka suletav tõkkepuu. Kontrollpost ei olnud alaliselt mehitatud, kontroll toimus vastavalt vajadusele. Peale Vene piirivalvurite lahkumist nõudis president Lennart Meri, kes viibis tihti Noarootsis asuvas Paslepa suveresidentsis, selle lammutamist, ent kohalikud soovisid ja suutsid selle ajaloomärgina säilitada.
