Osmussaare linnak

28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping). Eesti oli sunnitud eraldama suured territooriumid nõukogude sõjaväebaasidele ja lubama riiki 25 000 nõukogude sõjaväelast. Nõukogude poole nõudmised järjest suurenesid. 1940. aasta märtsis nõuti enda valdusse tervet Osmussaart, mida algses kokkuleppes ei olnud nimetatud. Osmussaarel elanud 120 rannarootslast pidid 12. juuniks 1940 kodudest lahkuma. Eesti mereväel oli Osmussaarel 1940. aastani mereside post. 1940. a juunis toodi saarele 1200-meheline ehituspataljon. Hoogsalt alustati kindlustuste ehitamist, kasarmud oli alles teises ehitusjärjekorras ja talv tuli üle elada telkides. Ehitamisel oli kaks rannapatareid - 180 mm ja 130 mm. 1944. aastal pidi valmima ka 406 mm patarei, aga selle ehitus katkestati sõja alguses, vundamendisüvendist kaugemale ei jõutud. Ehitajaid ja mereväelasi oli saarel kuni kaks tuhat. Ehitusmaterjaliks lammutati kõik saare kiviaiad ja paekivist hooned. Kui 22. juunil 1944 algas Saksamaa - Nõukogude Liidu sõda, oli patareide ehitus alles pooleli.

Hanno Ojalo - Eesti väikesaared sõja jalus (Tallinn 2022, lk 51-83)