Peraküla raadioluurejaam
Juba 1912. aasta juunis tuli Balti laevastiku ohvitser I. I. Rengarten (1883–1920) ideele hakata pealt kuulama Läänemerel paiknevaid Saksa sõjalaevu ning nende asukohti määrama. Laeva asukoha määramiseks oli vaja vähemalt kahte, parem aga kolme peilingut.
Pärast Esimese maailmasõja algust selgus Vene raadioluure võrgu puudulikkus ja otsustati ehitada ainult raadioluurele ja koodimurdmisele spetsialiseerunud raadiojaam. Jaamas oli ette nähtud 57 töökohta. Jaama asukohaks valiti Allikjärve ümbrus Peraküla lähedal. Jaanuaris 1915 algas jaama rajamine ja sideliini väljaehitamine. Kiirustades valminud jaam alustas tööd 30. juunil 1915. Peahoones olid tööruumid ja ohvitseride ruumid, eraldi maja oli madrustele, elektrit andis oma jõujaam. Jaama kaitseks oli paigaldatud 57 mm õhutõrjekahur. Püstitati kolm 52 m kõrgust palkidest raadiomasti. 1917. aastal jõudis sõjategevus Eestisse ja oli oht, et jaam võib sattuda sakslaste valdusse. Jaam evakueeriti, hooned hävitati. Allesjäänud vara tassiti laiali 1920. aastate alguses.
Tänapäeval tähistavad jaama asukohta munakivitee ja säilinud väravapostid. Ka hoonete ja raadiomastide vundamendid on sambla all säilinud.
Tiit Kaljuste - Magdeburgi hukk ja raadioluure Läänemerel Esimese maailmasõja ajal (Läänemaa Muuseumi toimetised 19, 2016, lk 129-157)
