Haljala vallamaja
Haljala vallamaja ehitati 1928. aastal. Pärast vallamaja põlemist 1941. aastal paigutati omavalitsus Haljala köstrimajja, kus see tegutses kuni 1960. aastani.
1941. aasta suvel oli Haljala metsavendade suuremaks kogunemiskohaks Haljala lähedal Võle-Nuudi metsas asuv Võle laager. 7. juuli hommikul algas enamlaste haarang Võle laagrile. Tulevahetuses hukkus neli metsavenda, laager hävitati.
Et Võle lahingu kaotuste eest kätte maksta, samuti hävitada valla asjaajamine, otsustasid metsavennad rünnata Haljala vallamaja. See pidi toimuma 26. juulil. Kuna selgus, et omavalmistatud käsigranaatidel süütenöör ei põle korralikult, tuli neil süüde asendada. Seetõttu lükati rünnak edasi 28. juuli õhtule. Kell 1 öösel kogunes 21 metsavenda kokkulepitud kohta. Metsavendade relvastus oli kirju, igal mehel isemoodi relv. Samuti olid meestele kätte antud omavalmistatud käsigranaadid. Kell 1.30 lähenesid ründajad vallamajale. Samas oli kuulda, kui tunnimees koputas vallamaja aknale, andmaks märku hädaohust. Punaste võimukeskust rünnati üheaegse tormijooksuga nii eest ja küljelt. Käiku läksid käsigranaadid. Hoone uksed-aknad nagu pühiti eest. Läbi akna heideti hoonesse ka bensiinipudeleid, kuid hoone ei võtnud tuld. Lühikeses karmis öölahingus vallamaja vallutati. Vallamaja kaitsjad hüppasid majast välja ja kadusid metsavendade püssitules heki taha. Vallamaja kaitsjatest surmati Rakverest pärit miilitsavolinik August Siim. Surmavalt sai haavata ka kohalik kommunist Adolf Rätsep, kes oli süüdi paljude inimeste küüditamises ja vangistamises. Metsavennad pöördusid kaotusteta tagasi metsa rüppe. Lahingus süüdatud vallamaja põles maani maha.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 353)
