Palmse vallamaja
Palmse vallamaja Koljaku külas valmis 1896. aastal.
1941. aasta suvel olid Palmse valla metsavendade laagrid Sagadi turbarabas ja Loobu jõe ääres (Loobu ehk Lauka soo laager). Sagadi laagri metsavennad tegutsesid alates 5. juulist mitmes grupis. Mehi oli kuni 200, relvi ainult 14. Loobu laager asus Uueküla ja Loobu jõe vahel, laagris oli paarkümmend meest, neist pooled relvadeta.
Loobu laagri metsavendade suuremaks ettevõtmiseks tuleb pidada Palmse vallamaja ründamist. Palmse valla täitevkomiteelased olid eriti agarad nii meeste mobiliseerimisel kui ka talunikelt hobuste röövimisel. 14. juuliks olid enamlased käsutanud Palmse vallamaja juurde kokku valla hobused, pidi toimuma järjekordne hobuste võtmine Punaarmeele. Et takistada hobuste röövi, valmis metsavendadel plaan rünnata vallamaja. 14. juuli öösel liikusid umbes 40 metsavenda vallamaja poole. 30-35 mehel olid relvadeks jahipüssid ning ajast ja arust vene, jaapani, saksa ja inglise vintpüssid, samuti püstolid ja revolvrid. Metsavendadel oli ka omameisterdatud käsigranaate. Kui esimesed metsavennad vallamaja juurde jõudsid, märkas neid kaks õues olnud täitevkomiteelast. Algas tulevahetus. Selgus, et vallamaja rünnak ei olnud täitevkomiteelastele ootamatu, rünnaku ettevalmistamine oli toimunud liialt avalikult. Vallamaja oli kindlustatud, sinna oli ehitatud tugevad varjed, millest metsavendade kuulid läbi ei tunginud. Ka käsigranaadi killud ei ohustanud vallamaja kaitsjaid. Vallamajas oli valves 8-10 kohalikku kommunisti eesotsas partorg Erich Leemetsaga. Lahing vältas pea kolm tundi. Siis aga jõudsid täitevkomiteelastele appi Käsmu ja Loksa kordonite piirivalvurid. Metsavennad pidid taganema.
Palmse vallamaja süttis põlema ja põles maha. Ei ole teada, kas selle põhjuseks olid metsavendade käsigranaadid või olid süüdi enamlased. Arvati, et hoone süütasid täitevkomiteelased ise, et vabaneda selle valvamisest. Vallamaja asus eraldi metsa sees ja seal pesitsemine oli muutunud enamlastele ohtlikuks. Täitevkomitee valis enda uueks asukohaks endise restoranihoone Võsul.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 369)
