Vohnja vallamaja
Vohnja vallamaja Kõrvekülas ehitati 1899. Omavalitsus oli hoones kuni 1950. aastani, hiljem velskripunkt ja elamu. Eravaldus.
1941. aasta suvel varjusid Vohnja valla metsavennad Kolu ja Kõrve küla ning Pala metsades. 5. juulil said metsavennad teada, et Vohnja valla täitevkomitee valmistub lahkuma. Metsavennad otsustasid punaseid võimumehi vallas toimepandud kuritegude eest enne põgenemist karistada. Kolu-Kõrve metsavendade jagu asus vallamaja lähedal metsaserval varitsusse. Vallamaja juures käis elav askeldamine. Kui metsavendade varitsusest sõitis jalgrattal mööda valla täitevkomitee esimees, lasti tema pihta paar pauku. Mees sai raskesti haavata ja kukkus jalgrattalt. Vallamajale avati püssituli. Metsavennad tulistasid vallamaja põhjapoolset osa, sest teisel pool elas eestimeelne vallasekretär Rosalie Arusild. Metsavendade püssitules põgenesid vallamaja kaitsjad läbi rukki Kadrinasse abi järele. Metsavennad taandusid. Rakverest saadeti haavatud täitevkomitee esimehele järele sanitaarauto hävituspataljonlastega. Raske kõhuhaava saanud mees suri järgmisel päeval Rakvere haiglas. Vohnja vallamaja jäi mõneks päevaks tühjaks). 11. juulil kolis Vohnja valla täitevkomitee hävituspataljonlaste kaitse all vallamajja tagasi. Täitevkomitee esimeheks määrati kommunist Tulpak. Nüüd koosnes vallamaja valve 12 hästirelvastatud mehest. Vallamaja seina tehti laskeavad. Ühtaegu korraldati ümbruskonnas haaranguid ja mõrvati inimesi. Kui 13. juulil poosid bolševikud Vohnja vallamajas üles vallasekretäri Rosalie Arusilla, vastasid sellele metsavennad samal päeval omapoolse tapmisega: lasti maha varem hukatud bolševiku kättemaksuhimuline naine, kelle tellimisel olid enamlased Palal tapnud kolm meest. Metsavennad läksid selle naise juurde hävituspataljonlastena ja pärisid, keda oleks vaja veel ära viia. Kui naine hakkas nimesid lugema, lasti ta maha. Pikalt mõtlemata lasti maha ka tema poeg.
3. augusti ööl paistsid Vohnjale Tapa, Ambla ja Väike-Maarja poolt suured tulekahjud. Lahingud lähenesid Vohnja valla piiridele. Valla täitevkomitee põgenes. 5. augusti õhtul tulid metsavennad metsast välja.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 388)
