Ridaküla (Põima) komandokeskus / radarijaam

Põima raadiotehniline keskus ja komandopunkt kuulusid 14. Õhukaitsediviisi koosseisu. Põima raadiotehniline keskus formeeriti 1960. a detsembris 111. raadiotehnilise pataljonina, oletatavasti Kundas asunud 41. üksiku raadiolokatsiooniroodu baasil. Teatud tüüpi automatiseeritud süsteemide (nt 1970. aastatel „Lutš-1“) kasutamisel oli õhukaitse raadiotehnilise brigaadi põhiallüksuseks raadiotehniline keskus (RTK). 1970. aastate alguses oli selline väeosa varustatud automatiseeritud raadiotehnilise kompleksi ARTU-1 aparatuuriga. ARTU-1 tagas õhuolukorra raadiolokatsiooninfo automatiseeritud kogumise, masintöötluse ning automaatse väljaandmise õhukaitseväe üksuste automatiseeritud komandopunktidele, suutes jälgida kuni 20 kohaliku raadiolokatsioonisõlme poolt vaadeldavat õhusihtmärki ning automatiseeritult töödelda korraga kuni 50 sihtmärki. Nendega varustati sellised raadiotehnika väe üksused, mis paiknesid kõige tähtsamatel strateegilistel õhusuundadel, kust võis oodata suurt hulka sihtmärke ja kus loodi tihedam seniitraketiväe ja hävituslennuväe väeosade ja -koondiste rühmitus.

Ridaküla (Põima) keskus rajati 1978, laiendati 1980. aastate alguses. 1993. a viidi Põimal asunud väeosad üle Slantsõsse ja Poretšjesse Leningradi oblastis.

NSV Liidu ja Venemaa relvajõud Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil. Esimene osa: ülevaade Eestis asunud NSV Liidu ja Venemaa relvajõududest (v.a. merevägi). Koostaja Jüri Pärn 2007 (käsikiri)