Udriku mõis
1941. aasta suvel varjasid end Undla vallas Udriku metsades 31 metsavenda, neist 12 mehel olid relvad. Udriku metsavennad ründasid relvade hankimiseks raudteepatrulle, jahiti maanteel punaväe autosid ja mootorrattaid. Nii läksid 5. juulil Udriku 13 metsavenda Udriku männiku vahele teekäänakule relvade jahile. Tuli mootorratas kahe punakomandöriga. Metsavendade kuulide all jäid enamlased Udriku riigimõisa juures haavatutena kraavi. Samal päeval tulid mõisasse hävituspataljonlased, kes pinnisid punakomandöride tulistamise kohta elanikke. Metsavennad ajasid Udriku riigimõisa 60-pealise karja ja 15 hobust varjule Neeruti metsadesse. 14. juulil vurasid veoautod hävituspataljonlastega Udriku mõisa. Mõis piirati sisse ja otsiti põhjalikult läbi. Metsavendi ei tabatud. Ümbruskonna elanike ülekuulamine kestis terve öö. Mõis rüüstati. 16. juulil tegi 300-meheline hävituspataljon haarangu Neeruti ja Udriku metsades. Metsavennad hoidusid lahingust kõrvale, sest vastase ülekaal oli masendav. Haarangulised said kätte mõisa karja ja hobused. Need toodi mõisa tagasi.
