Rakvere lennuväli

Pärast Vabadussõda oli plaanis kasutada 1. diviisile alluva lennuüksuse jaoks Jõhvi lennuvälja, kuid hiljem leiti, et see plats ei ole alaliseks lennuväljaks sobiv ning lennuväli otsustati rajada Rakverre. Otsuse taga oli ka see, et 1. diviisi staap toodi Narvast üle Rakverre. Rakvere lennuvälja hakati rajama 1923. aastal. Tasandati pinnast ja valmis esimene puidust angaar. Lennuvälja suurus oli 600 x 500 m. Teenindushoone valmis 1927. Esimene betoonist angaar ehitati 1927 ja 1929. aastal valmis teine betoonangaar, mis tol ajal oli Baltimaades suurim. 1928. aastal kolis Rakverre seni Tallinnas paiknenud eskadrill nr 1. 1930. a Lennurügement likvideeriti ning 1. eskadrillist sai 1. Üksik Lennudivisjon.

Eesti lennuväe likvideerimisel 1940. aastal kolis ka 1. Divisjon Jägala lennuväljale ning Rakvere läks venelaste kätte. Teise maailmasõja ajal kasutasid sakslased Rakvere lennuvälja aktiivselt, eriti 1944. a, kui lahingud käisid Narva all ning Sinimägede pärast. Kuni 1960. aastani baseerus Rakveres õhudessantdiviis, mis viidi üle Aserbaidžaani Kirovobadi linna. Lennuvälja hooneid säilinud ei ole, territoorium on jagatud kruntideks ja kavandatakse tööstusparki. Lennuvälja põhjapoolses servas, Papiaru teega paralleelselt, oli 750 m pikkune hobilendurite lennurada, mis seoses tööstuspargi arendusega nihutatakse sadakond meetrit lõuna poole.