EW Soomusrongirügement Tapal
23. augustil 1919 loodi lahingukoondisena Soomusrongide diviis. Soomusronglased kuulusid Vabadussõja ajal Eesti sõjaväe eliiti. Üheksast sõjamehest, keda autasustati kolme Vabadusristiga, oli neli soomusronglasest ohvitseri, 286 võitlejat said Vabadusristi. Vabadussõja lahingutes langes 323 soomusronglast.
Pärast võidukat Vabadussõda likvideeriti Soomusrongide diviis 1. veebruarist 1921 ja diviisi osadest moodustati soomusrongide brigaad asukohaga Valgas. 1923. aastal reorganiseeriti soomusrongide brigaad kaheks rügemendiks: Tapa mõisas asuvasse 1. Soomusrongirügementi kuulusid soomusrong „Kapten Irv“ ja soomusrong nr. 3, Valgas asuvasse 2. Soomusrongirügementi kuulusid soomusrongid nr. 2 ja nr. 4.
1934. aastal liideti 1. ja 2. Soomusrongirügement üheks Soomusrongirügemendiks asukohaga Tapal. 1930. aastate teisel poolel oli Soomusrongide rügemendis 8 kerget, 4 segatüüpi ja 4 rasket tüüpi suurtükivagunit. Soomusrongirügemendi kasarmud valmisid 1923. aastal. Peale uute kasarmute ja elektrijõujaama juurdeehitamise olid omal jõul mõisa aidad, küünid, tall, laudad ja muud kõrvalhooned nõuetekohaselt ümber ehitatud. Endise Tapa mõisa härrastemaja esimesel korrusel asusid rügemendi staap ja ohvitseride kasiino saaliga, kus toimusid ametlikud vastuvõtud ja ballid. 1936. aastal viidi kasiino üle Ambla maanteel asuvasse majja. Teisel korrusel olid rügemendiülema ja tema abi eluruumid.
Soomusrongirügement likvideeriti 1940. aastal nõukogude võimu tulles. Teadaolevalt viisid uue võimu esindajad soomusrongid Venemaale, kus nad lammutati ja ümber sulatati. Eestis ei ole säilinud mitte ühtegi soomusrongi ega selle vagunit. Rügemendi linnaku võttis üle Punaarmee. ENSV aja lõpuni paiknes linnakus Nõukogude Armee Insenerivägede 106. õppe-inseneribrigaad. Vene vägede lahkumisel anti linnak üle Eesti Kaitseväele, kes hakkas soomusrügemendi kasarmuid kasutama linnalahingute harjutuskohana.
Soomusrongi „Kapten Irv“ kasarmu katus oli veel aastal 2002 terve, praegu on hoone varemetes. Soomusrongi nr 3 kasarm on seest täiesti rüüstatud. Käesolev Sõjaajaloo Teejuht on hoidunud hinnangutest, kuid siinkohal ei saa jätta ütlemata, et EW soomusrügementide linnaku lagastamine meie oma kaitseväe poolt on Eesti sõjajaloo häbiplekk!
Harri Allandi. Tapal paiknenud Soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940 (2007)
