Vistla memoriaal

21. septembrist 1986 alates, kui pandi paika esimesed mälestuskivid haudadele, on Väike-Maarja Muinsuskaitse Selts ja Tamsalu sõjaveteranid Hanno Tamme eestvedamisel pidanud võitlust Eesti Vabariigi vastaste jõududega selle mälestusväljaku kujundamise eest. Küll on purustatud kõrgeid vaskriste, küll puuriste, 1990 kasutasid nõukogulased koguni lõhkeainet. See kalmistusõda lõppes 2005 aastal, kui paika sai Eesti langenud sõjameeste kalmistu. 2008 aastal püstitati memoriaali monumendiosa.

21.09.1944 toimus Porkuni-Sauevälja-Loksa piirkonnas lahing Tallinna poole tungivate Nõukogude armee (Punaarmee 8. laskurkorpuse 249. Eesti laskurdiviis) ja Sinimägedest taanduvate Saksa armee (eesti vabatahtlikud 20. SS-diviisist ehk Eesti Leegionist ja piirikaitserügemendid) vahel. Mõlema väeüksuse koosseisus olid põhiliselt eestlased. Vaid 2-3 tunni jooksul toimunud vennatapulahingus hukkus mitusada sõjameest. Suurel hulgal Saksa poolel sõdinuid langes vangi, paljud haavatasaanud hukati kohapeal.

• Eesti monumentide e-kataloog - Vistla Porkuni lahingus hukkunute ühishaud
• Ajaloomälestis 22304 - II maailmasõjas hukkunute matmispaik
• Ranno Sõnum. Porkuni vennatapulahing 1944 (Kultuur ja Elu 2019/3)