Kulina-Puka metsavennad
Kulina-Puka laager tekkis 22. juunil 1941, kui kaheksa relvis Kulina meest läksid oma kodudest Kulina-Pukale. Laagrivanem oli leitnant Erich Priskar. 7. juulil liitus selle grupiga kaheksa täies lahinguvarustuses Eesti suurtükiväelast, samuti sõjaväeešelonist ärahüpanud nooremleitnant Hugo Allisma ja vanemseersant Adolf Relli. Metsavendade arv oli peagi umbes 30. Et hõlbustada toidu hankimist, jaotati grupp kaheks, Koeravere ja Viru-Jaagupi grupiks. Koeravere mehed asusid külast läänepoolsesse metsa, Seebre ja Kaevu talu kanti. Nende juhiks sai seal politseinik Eino Männik. Viru-Jaagupi gruppi juhtis leitnant Erich Priskar. 12. juulil ajasid metsavennad Vaeküla põllutöökooli karja Kulina-Pukale. 26. juulil liitus Kulina-Puka metsavendadega ka 38 meest Koeravere, Inju ja Karitsa küladest, kes olid ennast varjanud Inju-Meriküla kandis. Seeläbi kasvas Kulina-Puka metsavendade laager 136-meheliseks. Nendest 80 meest olid korralikus lahinguvarustuses ja alati löögivalmis. Laagri 26. juuli päevakäsus nimetati Kulina-Puka metsavendade laager Rakvere ümbruskonna Rahvakaitse pataljoniks (Kulina-Puka metsavendade pataljoniks). Pataljoni üldjuhiks sai n-leitnant Hugo Allisma ning tema abiks ja lahingujuhiks leitnant Erich Priskar. Kulina-Puka metsavendade suurlaager tegutses Kulina-Pukal, Roostoval, Aravusel ja Roela-Liival. Nende tegevus ulatus peagi üle Küti valla piiride. Kulina-Puka suurhaarangus 30. juulil osales umbes 300 hävituspataljonlase miilitsameest ja punaväelast kahe kergekuulipildujaga. Haarangulised tungisid peale Roela-Puka poolt kolmest küljest. Püüti haarata Rohu talu ja rünnata metsavendi tiivalt. Maastik oli kaitseks soodne: Rohu talu oli kõrgemal kohal, võsaga ääristatud kraavid pakkusid varju enamlaste tagasitõrjumisel, samuti taandumise korral. Metsavendade tuli oli tappev. Äge tulevahetus kestis umbes pool tundi. Juba lahingu algul tegi leitnant Priskar laagri voorile korralduse koonduda umbes 1 km tagapool Sepa tallu. Samuti hakkasid ka lahinguüksused jagude kaupa üksteise tule kattel taanduma. Kui peajõud olid jõudnud taganeda umbes Soome talu joonele, tõmbus taandumist katnud jagu Rohu talu juurest Maasika talu juurde ja asus seal kaitsele. Metsavendade tules enamlaste pealetung takerdus. Korraks tulevahetus vaibus. Metsavendade tulejõudu tõstis kergekuulipilduja. Mõned Rohu talu juurde jõudnud enamlased langesid. Metsavendade lahingujuhi poolt karjutud saksakeelsed käsklused ja nende südi vastuhakk kergekuulipildujatule toetusel ajas vastase segadusse. Enamlased korjasid üles oma langenud ja haavatud ning tõmbusid tagasi. Ka metsavendade löögiüksus taandus õhtupoolikul Sepa tallu. Sellega oli umbes poolteist tundi kestnud lahing lõppenud. Enamlastel oli paarkümmend langenut, samuti haavatuid. Metsavennad kaotusi ei kandnud. Küll sai aga kannatada küla, kus lahingut peeti. Rohu talu rööviti paljaks ja rüüstati, ka Saare talu rüüstati. Vähem kannatas Maasika talu. Sepa talus pandi osa laagrirahvast hobustele ja autodele ning sõidutati Võhu kaudu Roostova suunas. Laagri üldjuht Allisma viis ülejäänud rahva, samuti laagrisse varjule toodud karjad läbi metsa ja raba Koostavale. Ka metsavendade löögiüksus taganes oma voore kaitstes uude laagripaika Roostova-Aravuse vahelisse metsa. Laager koos kariloomadega peatus Roostova metsavahi maja lähedal. Pärast Kulina-Puka lahingut algas punastel Viru-Roelast kibekiire ärasõit. Küllap arvati, et metsas on saksa langevarjurid koos metsavendadega. Roostovalt läks metsavendade löögirühm samal päeval, 30. juulil, tagasi Kulina-Puka endisesse laagrikohta luurele. Laager oli rüüstatud.
