VS Kunda dessandid

23.12.1918 tegi Pitka oma kolme laevaga Inglise laevade toetusel esimese dessandi, mis maabus küllaltki kaugel punaste tagalas, Kundas. 33 Eesti mereväelast vallutas laevasuurtükkide toel asula ja lahkus sealt samal ööl. Dessandil polnud otsest mõju sündmusele rindel, kuid mõjus eduka diversioonina, tekitades punastes ebakindlust.

10.01.1919. korraldas laevastik oma dessantpataljoniga dessandi Kundasse. Kunda sadamas oli kaitsel üks punaste 47. kütipolgu pataljon. 10. jaanuari hommikul avasid Lembit ja Lennuk tule. Saanud teada, et punaste suuremad jõud on tsemendivabriku läheduses, alustati dessandi maalesaatmist. Alamkapten Paulus saatis 1. roodu vabrikut vallutama, pärast tulevahetust vaenlane põgenes. Seejärel liikus pataljon edasi Kunda mõisa suunas, mida ka laevadelt tulistati. Mõisa ees satuti aga udus vaenlase püssi- ja kuulipildujatule alla, oma kuulipildujad olid jäänud laevale. Teiste hulgas sai haavata alamkapten Paulus, kaks meest said surma. Dessant põgenes tagasi sadamasse, vaenlane neid ei jälitanud. Laevad jäid ööseks Kunda lahte.

11.01.1919 dessanti korrati. Dessandi ülemaks määrati mereväeleitnant Johannes Herm. Hommikul sõitsid dessantlaevad hümni helide saatel Kunda sadamasse sisse. Lennuk ja Lembit avasid samal ajal suurtükitule vabriku ja nende majade pihta, kust eelmisel päeval oli dessanti tulistatud. Ka teised laevad pommitasid randa. Dessant saadeti maale. Kell 10.30 hakkasid dessandi peajõud liikuma Kunda alevi suunas ja hõivasid selle praktiliselt vastupanuta. Edasi liiguti suurtükitule toetusel mõisa peale ja vallutati seegi. Vaenlane põgenes metsa. Rakvere suunas dessant esialgu edasi ei tunginud, järgmisel päeval vallutati Malla rajoon Kundast idas. Sellega oli nurjatud punaväe plaan jääda kaitsele Kunda jõe joonele.

Eesti Vabadussõja ajalugu I (Tallinn 2020, lk 299-300)