Salla vallamaja
Salla vallamaja ehitati 1889, juurdeehitus tehti 1897. Omavalitsus töötas hoones kuni 1960. aastani. Eravaldus.
1941. aasta suvel oli Salla vallas kaks suuremat metsavendade rühmitust. Salla-Käru metsavennad varjasid ennast Käru ümbruse metsades. Metsavendade juhtideks olid leitnant August Pajula ja lipnik Harald Holm. Mehi oli ligi 280, relvi ainult 30. Tammiku laager paiknes Salla Tammikus. Laagrit juhtisid Rudolf Saluri ja V. Pilvet. Et metsavendade laagripaik jääks saladuseks, vahetati tihti oma asukohta. Käru laagri metsavennad läksid 3. juuli varahommikul Salla vallamaja ründama. Kuni Salla külani liiguti kolonnis, siis jaotati mehed kolme rühma. Esimene rühm pidi vallutama miilitsamaja, teine asuma küla taha, et seal vallamajast pagejaid püssitulega vastu võtta ja kolmas puhastama vallamaja enamlastest. Vaevalt said rühmad kohale, kui Kadi küla kandist kostus mootorimüra. Samal ajal kuuldi miilitsamaja poolt esimesi pauke. Vallamaja juurde sõitis autotäis punaväelasi. Autolt maha hüpanud sõdurid viskusid ahelikku ja avasid püssitule. Vallamaja kaitseks seati üles kaks kuulipildujat. Mõne vintpüssiga polnud metsavendadel siin edu loota. Vallamaja ründamine jäi katki ja lipnik Holm andis taandumiskäsu. Salla vallamaja kaitsesalga ja punaväelaste vahel läks laskmiseks. Punaväelastel olnud üks surnu ja haavatu. Metsavennad kogunesid Kantküla talu küüni. Sealt mindi tagasi Saha talu karjamaale. Meeste tuju oli räbal. Metsavendade ettevõtmine tekitas enamlaste hulgas segadust. Samal päeval korraldasid punaväelased ja hävituspataljonlased haarangu ühele metsavendade endisele laagripaigale. Metsavendade valvepost nägi oma vaatluskohast kuuse otsas haaranguliste 9 veoautot ja autobussi. Metsavendi ei tabatud. Küll vangistati külas inimesi - metsavendade naisi, samuti mõned kutsealused.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 377)
