Valaste rannapatarei
Saksa väed alustasid Eesti rannikul suurtükipatareide rajamist samaaegselt Eesti vallutamise ja vägede edenemisega lõuna-põhja suunal juba 1941. aasta suvel. Need olid üldiselt välipatareid ilma püsiehitisteta.
Püsikaitseehitiste arendamine algas 1943. aasta lõpus, õhukaitseehitisi oli hakatud arendama juba varem. Eesti rannikule rajati sõjaliselt olulisematesse kohtadesse suurtükipatareisid, Narva-Jõesuust kuni Tallinna ümbruseni (hiljem on neid muidugi olnud ka Lääne-Eestis). Patareides võis samaaegselt olla kasutusel erineva kaliibri (20...280 mm), päritolu (nii Saksa kui ka trofeerelvadena Prantsuse, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia või Nõukogude päritolu) ja otstarbega (nii laeva-, dessandi- kui ka õhutõrjesuurtükke) suurtükke ning hulk nende kaitsmiseks vajalikke ehitisi (kaevikuid, punkreid, okastraattõkkeid ning miinivälju).
Valaste asukoht (paiknemine umbes 55 meetrit merepinnast) oli äärmiselt soodne patarei rajamiseks. Tänase Ida- ja Lääne-Viru rannikul on patareisid paiknenud Valastest idas (Narva-Jõesuu, Hanelu, Mummassaare, Türsamäe ja Künnapõhja) ja läänes (Moldova küla, Aseri, Kunda ja Natturi), nii et rannik oli nii merelt kui ka õhust tulevate võimalike rünnakute eest hästi kaitstud. Samas on Saksa rannikukaitset hinnatud nõrgaks, mis võimaldas punavägedel üritada näiteks Meriküla dessanti veebruaris 1944.
Valaste patareis nr 3 oli kolm 105 mm kahurit (10,5-cm-SK C/32ns; laskekaugus kuni 15 km), kolm 40 mm õhutõrjekahurit ja üks 75 mm tankitõrjekahur. Positsioonid olid teiste patareidega võrreldes üpriski kapitaalselt ehitatud välja (suured suurtükialused läbimõõduga 5 m, poldiringi läbimõõt 1,25 m) ja on tänagi maastikul leitavad. Jalaväelastel oli ka kolm kuulipildujat.
Nagu paljudes teistes Eestis paiknevates patareides, oli ka Valastel tulejuhtimisradar Würzburg-Riese, mis oli oma aja mõttes üks kaasaegsemaid ning võeti nii õhu- kui ka laevatõrjes kasutusele aastal 1940. Radari põhiosa oli 7,5 meetrise läbimõõduga terassõrestikparabool ning töökaugus oli 70 km, mis tähendas märkimisväärse osa Soome lahe idaosa katmist. Kuusnurkne betoonist radarialus (kõrgus umbes 1,70 m, tahu laius 1,70 m) on purustatud, kuid tänagi maastikul leitav.
Küll oli aga oluliselt haruldasem öönägemisseadeldis (Wärmepeilgerät, WPG), mis tänase Ida- ja Lääne-Viru rannikul paiknes veel ainult Laagna patareis. See 600 mm läbimõõduga seadeldis võimaldas eristada tanki mõõdus objekti kuni 7 km kauguselt.
Valaste patarei valmis tõenäoliselt aastal 1943 ja oli töös kuni 1944. aasta sügiseni. Operatsiooniga „Aster“ 1944. aasta septembris alustati Saksa vägede väljatõmbamist Mandri-Eestist. Selle käigus taandus muuhulgas Eesti rannikukaitses olnud Saksa mereväe 532. suurtükidivisjon, mille koosseisu kuulus ka 3. (Valaste) patarei. Taandumisel õhiti oma suurtükid, kaasa arvatud Valastel. Kahjuks ei ole meieni jõudnud teadaolevalt ühtegi fotot Valaste patareist.
Lisalugemist:
