Harku sõjaväelinnak

Igal kaitsepositsioonil oli oma linnak, kus esialgu elasid ehitajad, hiljem sõjaväelased. Hooned paiknesid lähitagalas, vaevalt mõnesaja meetri kaugusel eesliinist. Harku sõjaväelinnak annab hea pildi sellisest kompleksist. Ümber nelinurkse paraadplatsi asuvad ühekorruselised hooned - kasarm, komandandi ja ohvitseride elamu, saun-pesumaja-leivatöökoda (majandushoone). Kompleksi kuulub ka jääkelder. Hooned on säilinud ja suhteliselt vähe ümber ehitatud (v.a. majandushoone). Kõik viis hoonet on muinsuskaitse all. 1915. a asus linnakus 3. suurtükiväepolgu 7. rood. 1918. aasta kevadel asutasid Saksa okupatsioonivõimud linnakusse vangilaageri. Saksa vägede lahkudes võttis linnaku üle Eesti Vabariik ning kasutas seda samuti kinnipidamiskohana, teadaolevalt 1920. aastatest naiste vangilaagrina. Nõukogude perioodil kuulusid hooned Harku sovhoosile.