Lasnamäe lennuväli
Lasnamäe linnaosa, praeguse Narva mnt ja Liikuri tn vaheline ala. PSM üksiku lennusalga lennuväli. Kasutusel olnud Eesti vabariigis, Teise maailmasõja ajal saksa ja pärast sõda nõukogude lennuväljana. Säilinud üksikud paekivihooned, vähemalt osa neist on ehitatud EW ajal. Praegu veel tühjana seisvad lennubaasi alad ehitatakse lähiajal täis.
Jaak Juske blogi: „17. kuni 20. juunini 1914 asus Vene 18. armeekorpuse lennusalga 10 lennukit Lasnamäel lennuväljal. Siiski ei saa päris kindlalt öelda, et asuti samal kohal, kus hiljem lennuväli rajati. Aasta varem oli prantsuse lendur Brindejonc kasutanud oma lennudemonstratsioonideks platsi valge majaka lähistel. Vahetult Esimese ilmasõja eel asuti rajama lennuvälja juba selle praegusel (või peaks vist siiski ütlema - endisel) kohal. Platsi silumiseks kasutati veohärgi, kuid nende abiga seda eriti siledaks just ei saadud. Lisaks kippusid kohalikud elanikud vanast harjumusest seda edasi kasutama karjamaana. Nii ei olnud ka haruldane see juhus, kus lehmad lennukeil startimist ning maandumist segasid. Kuid hiljemalt 1916. aastaks oli juba rajatud alaline lennuväli koos seal baseeruva üksusega tulevase Lasnamäe lennuvälja kohal. Linnapoolsesse serva oli ehitatud neli tõrvapapist katusega puitangaari. Narva maantee poolsesse serva oli rajatud pommikelder ja bensiinihoidla. Neist veidi eemale lennuvälja nurka olid rajatud teenistushoone, remondi- ja puutöökoda, ladu ning torniga valvuri maja. Ülemiste raudteejaamast tuli lennuväljale raudteeharu. Lennukid toodi lennuväljale suurtes puukastides lahtivõetuina. Neid samu puitkaste kasutati hiljem lennuväljal mitmesuguste abihoonete ning soojakutena.
Peeter Suure merekindluse üksikusse maalennusalka kuulus umbes 150 sõjaväelast. Lendureiks olid vaid ohvitserid, kes valdavalt olid sinna saadetud puhkama peale intensiivset lahingtegevust rindel. Punakaardi Tallinnast pagemise järgselt 24. ja 25. veebruaril 1918 Tallinna saabunud sakslased said Lasnamäel sõjasaagiks 24 mahajäetud lennukit.“