Nõmme (Nõmme-Väike) raudteejaam

Peeter Suure Merekindluse raudtee (Liiva-Vääna kitsarööpmeline liin koos kõrvalharudega) ühekorruselised paekivist tüüpjaamahooned moodustavad omaette tervikrühma tsaariaegsete jaamahoonete seas. Vääna 17 hoonet kasutati raudteejaamana ainult paaril aastal IMS ajal. Seoses reisiliikluse avamisega Vääna raudteel 1920. aastatel kolis tsiviiljaamaks muutunud Nõmme-Väike jaam lähedalasuvasse puidust kasarmubarakki (Vääna 5), kus oli rohkem ruumi reisijate teenindamiseks. Tühjaks jäänud Vääna 17 hoone kohandati elamuks. Nõukogude ajal kasutati hoonet avaliku saunana, 1970. aastail muudeti uuesti elamuks. 1990. aastate alguses hoone erastati, selles on kolm korterit.

Leho Lõhmus: "28. augustil 1941 saabus Nõmmele uus võim, Nõukogude okupatsioon asendus Saksa omaga. Uus ajastu saabus hirmsa pauguga, juhtus see, mida seoses laskemoona käitlemisega Nõmme-Väikse jaamas võiski karta. Oli see nüüd taganeva Punaarmee korraldatud diversioon või pealetungiva Saksa armee suurtükist väljalastud mürsk, on tagantjärele raske selgitada. Igal juhul lendas jaamas seisev laskemoonarong õhku, tulemuseks Nõmme ajaloo suurim katastroof. Plahvatuse kõige lähemas ümbruses Pioneeri (Vääna) ja Pidu tänaval hävis teadaolevalt 7 maja. Vagunite tükke ja lõhkemata mürske lendas mitmesaja meetri kaugusele. Suur oli ühe perekonna üllatus, kui läbi lae „potsatas“ tuppa vaguni telg koos kahe rattaga. Tulekahjus hävisid depoo ja veemaja, millest jäid vaid suitsunud müürid, ning mitu jaamas asunud laohoonet. Õnnekombel säilis puust jaamahoone, mis asus plahvatanud rongist veidi eemal."