PEETER SUURE SÕJASADAM
Refereeritud ja kohandatud Robert Treufeldti artiklit Muinsuskaitse aastaraamatus 2014.
Pärast 1904-05 toimunud Vene-Jaapani sõda koostatud Vene uue laevastikuprogrammi täitmiseks otsustati rajada aastail 1907–1909 uus, Läänemere tähtsuselt teine laevastikubaas Tallinna. Vana sõjasadamat tarvitas kaubalaevastik ja too olnuks uute laevade jaoks niikuinii väike. Nüüd hakati omandama vabasid alasid kesklinnast lääne pool alates Kalaranna fordi (mis oli juba harilik kasarmulinnak) läänenurgast. Uue sõjasadama umbes 2,2 km2 suurust ala piirasid Kalamaja kalmistu, Volta tehas, Tallinna manöövrijaamast (praegune Tallinna Kopli kaubajaam) 1890. aastatel ehitatud sadamaraudtee haru ja Kopli tee. Läänes piirnes ala linnale kuuluva Kopli mõisa maaga. Sadamaala hõlmas asustamata Tükipealse poolsaare, edasi pöördus piir põhja, jõudes madalmerd pidi Suure ja Väikese Paljassaareni. Väikese Paljassaare idaküljelt kavandati 1911. aasta plaani järgi Tallinna lahele umbes 2,5 km pikkune murtud kujuga muul, mis oleks põhjapiirina kaitsnud sadamaala (pindala u 4 km2) lainete eest. Muulist valmis umbes pool kilomeetrit, ümberehitatuna tänapäeval tuntud kui Katariina kai. Hundipea poolsaarest idas olev lõunaranniku osa määrati miinilaevastiku sadamale (tänapäeval Miinisadam), loodes asuv osa hooldelaevastiku sadamale (rahvasuus Karavanisadam, tänapäeval Hundipea sadam) ja lääneosa kuni Tükipealse poolsaareni remondisadamale (tänapäeval Paljassaare sadam ja Lahesuu sadam). Tükipealse ja Väikese Paljassaare vaheline madalmeri pidi täidetama ning saadud maismaatüki kaldapealsele rajatama söe-, õli- jms kaid ning kogu alale erinevate kütuste ladusid. Mõlema Paljassaare rannikut ja nendevahelist madalmerd oleks samuti suurel määral täidetud, kuid sinna taheti rajada peamiselt laskemoonaladusid ja nende varustusteid. Sadama haldus-, majutus- ja eluhooned, töökojad, elektrijaamad jms oleks paigutatud alale, mis jäi sadamaraudtee, Kopli tee, Sitsi mäel kulgeva Kopli mõisa piiri ja mere vahele. Venemaa Läänemere-laevastiku juhataja admiral Nikolai von Esseni (1860–1915) juhendamisel tehti aga Sõjasadama kava 1912. aastal ümber. Elluviimine tekitas kärbitud ja tegelikkusega paremini kohandatud kavadesse veel täiendavaid muudatusi. 1915. aastal hakati sõjasadama idapiirile plaanima suurt merelennusadamat (tänapäeval Lennusadam). Kavas oli kuni kolm angaari, kasarm, hiljem töökoda, garaaž jm, samuti slipid, muulid jms. Suvel 1916 alustati töid ning 1918. aastaks olid valminud ühe angaari toorehitis ja teise vundament, kolmandat polnud alustatud. Ka kasarmu ja garaaži rajamine jäi pooleli. 1920. aastatel viidi osa töid hädapärasena lõpuni. Valmis Peeter Suure Sadam ei saanudki.
