Paljassaare muul (Katariina kai)
Peeter Suure Sadama osana kavandati 1911. aastal umbes 2,5 km pikkune muul, et kaitsta uusi rannikuehitisi põhjapoolse lainetuse purustava toime eest. 1912. aasta projektiga muudeti küll muuli kuju, kuid selle kavandatav pikkus jäi samaks. 1913. aastal alustas muuli rajamist Belgia vesiehitusettevõte Ackermans & van Haaren, valmis saadi u 500 m. Muuliehituse peamine element oli kivikbetoonist tahukas, mis valmistati ajutises betoonitehases. Tahukad viidi raudteel Suurele Puusillale, laaditi sealt ujuvkraanadega pargastele, viidi uue muuli eeni ning lossiti taas ujuvkraanaga vajalikku kohta graniitpuistega tasandatud alusele meres. Ühe tahuka mass oli 25–30 tonni. Veel 1920. aastatel loendati Väike-Paljassaare sadamas 280 paigaldamata tahukat. Toorehitisele kinnitati hiljem separauast kobadega graniitkvaadritest vooder. Graniit toodi Soomest. Muul oli lihtsalt lainemurdja, sellel polnud kaikohti ning selle peal polnud raudteed. Muul ehitati ümber 1925-1926. Lõunaküljele rajati kaikohad, peale tehti 750 mm kitsarööpmeline raudtee, mis ühendati 1921. aastal Paljassaarte vahele rajatud raudteega. Muuli järgmine suur ümberehitus valmis 1983. aastal - selle pind tõsteti kõrgemaks ja raudtee ehitati uuesti, kuid säilitati pollarid oma 1926. aasta kohtades. Tänapäeval on muuli pikus 320 m.
1912. aasta 29. juunil (ukj 12. juulil) külastas keiser Nikolai II Tallinnat ja toimus Paljassaare muuli põhjakivi paigaldamise tseremoonia, mis tähistas Peeter Suure Sõjasadama ehitustööde algust.
