Rannapatarei 13 (130 mm)

Patarei nr 13 rajati Peeter Suure Merekindluse osana 1915. aastal. Erinevalt sarnasest patareist Paljassaares oli Miiduranna patarei komandopunkt väga massiivne. Patarei projekteeriti 130 mm kahuritele, aga ühe versiooni järgi paigaldati tegelikult 120 mm kahurid. Patarei kahurid purustati veebruaris 1918. 1922. aastal võeti patarei uuesti kasutusele ja sai tähiseks rannapatarei nr 7. Esialgu üritati siia paigaldada Merikülast toodud 6-tolliseid kahureid, aga see ei õnnestunud. Lõpuks paigaldati 1926. aastal kolm 120 mm Vickers kahurit. Kuni Teise maailmasõjani oli Miiduranna rannapatarei reservis, alalisse meeskonda kuulus üks üleajateenijast allohvitser ja neli ajateenijat. 1940. aasta sügisel asendati 120 mm kahurid Nõukogude päritolu 100 mm kahuritega. Samuti kuulus see patarei sama aasta sügisest Balti laevastiku 94. üksikusse rannakaitse suurtükidivisjoni ja uueks numbriks sai ta 185. 28. augustil 1941 Miiduranna patarei õhiti.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 136)

Mati Õun - Eesti vabariigi merekindlused ja nende suurtükid (Tallinn 2018, lk 46)

• Ehitismälestis 8897 - Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 13, 1915. a.
• FB Mahajäetud sõjaväebaasid - Peeter Suure Miiduranna rannikupatareid (2017)
• Mikk Maasikrand. Eesti rannakaitse võimekus 1939. aastal (TÜ magistritöö 2013)