Rannapatarei 11 (120 mm)
Nelja tulepositsiooni ja komandopunktiga betoonrajatis, millel kasutati nelja 120 mm meresuurtükki. Patarei õhiti põhjalikult 1918. Punkrite betoonrahnud on laiali paisatud suurel pindalal, patareide piirjooni on jäänud tähistama sügavad kaevikud. Arvestades relvade kaliibrit, on komandopunkt ja tulepositsioonid väga massiivsed. Nimetatud ka Lutriküla patareiks, asus saare idarannal ning pidi kaitsma Naissaare ja Aegna vahelist ala. 1914. a kava järgi pidi relvastus koosnema kuuest 130-mm suurtükist, aga plaanid muutusid ning patarei sai vaid neli kahurialust, kuid juba 8-tolliste suurtükkide jaoks. Lõpuks relvastati positsioon ainult 120-mm kahuritega. Tegemist oli massiivse betoonehitisega otse kaldajärsakus, selle lagi ja kahurialused olid peaaegu ühel tasapinnal vasakule ning paremale kulgevate luidetega. Meeskonna- ning laskemoonaruumid asusid all, komandopunkti ehitise laesüvendis kahurialuste kõrval. Betoonrajatise tagasein uste ja akendega avanes kunstlikku süvendisse, kus kulges raudteeharu.
