Orajõe vallamaja

Orajõe vallamaja ehitati 1901. aastal. Omavalitsus tegutses hoones 1950. aastani. Hiljem algkool ja korterelamu.

1941. aasta suvel julgustas Orajõe metsavendi väljaastumisele raadiost kuuldud teade, et Riia on langenud sakslaste kätte. Metsavennad otsustasid vallutada venelaste meresidepostid Treimanis, Kablis ja Häädemeestel ning võtta üle Orajõe valla täitevkomitee, miilitsamaja ja postkontor. Plaan oli seda teha koos Tali ja Laiksaare valla meestega. Ööl vastu 3. juulit mindi seersant Elmar Väliste juhtimisel Treimani kiriku juures asuvat meresideposti vallutama. See langes metsavendade kätte ilma püssipauguta - venelased jõudsid enne metsavendade rünnakut jalga lasta. Metsavennad said sealt käsigranaate ja muud sõjavarustust. Teel Kablisse kohtasid metsavennad 3. juulil Pärnust väljasaadetud hävitussalga autot. Tulevahetuses sai raskesti haavata metsavend Harald-Samuel Raap Mõisakülast, ta jäi enamlaste kätte ja mõrvati. Hävituspataljonlaste ilmumise tõttu Kablisse jäi sealne rannavalvepunkt vallutamata. Hävituspataljonlaste auto sõitis edasi Heinaste poole. Järgmisel päeval tulid hävituspataljonlased tagasi, et viia Orajõe valla täitevkomitee esimees ja tema pere Pärnu. Enne ärasõitu mõrvasid enamlased 4. juulil Orajõel, Kabli küla piiripunkti õuel kaks noort meest - Endel Lepp ja Johannes Leesment. Neid kahtlustati osalemises Treimani rannavalvepunkti vallutamisel.

4. juulil võtsid metsavennad lipnik Karl Ollino eestvõttel üle Orajõe vallamaja. Saagiks saadi hulk jahipüsse ja laskemoona.

Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 172)