Rannametsa (Timmkanali) lahing 5.-8.07.1941
Häädemeeste, Orajõe ja Laiksaare valla mehed organiseerisid oma kodude kaitseks enamlaste kättemaksu eest omaette võitlusgrupi - metsavendade rinde Häädemeeste vallas Timmkanali põhjakaldal Rannametsas. [Timmkanal on käsitsi kaevatud Häädemeeste riigimõisa rentniku Woldemar Alexander Thimmi eestvõttel. Kanaliga loodeti peatada metsamaade soostumine ja need kuivendada. Kaevamine algas 1858. aastal. Kanal ühendab Ura jõe keskjooksu Rannametsa jõe alamjooksuga]. Võitlusgruppi juhtisid lipnik Karl Ollino ja nooremleitnant Elmar Toomingas. Rannametsa sild oli vaja muuta sõidukõlbmatuks. Häädemeeste teemeistri laost saadud lõhkeainega purustati 4. juuli õhtul silla põhjapoolne ots. Rannametsa rindele tõttas relvis ja ilma relvadeta mehi nii Häädemeestelt, Orajõelt kui ka Laiksaarest. Rinne loodi 5. juuli hommikul kell 7. Meeste relvastus oli kirev: mõnelgi mehel oli Esimese maailmasõja aegne vana vene või jaapani vintpüss, olid Orajõe ja Häädemeeste täitevkomiteest ja Orajõe miilitsalt saadud relvad. Eestis on ikka olnud rannarahval rohkem registreerimata relvi varuks kui sisemaa meestel. Ja nii ka siin.
Valitud kaitsepositsioon paiknes Timmkanalist umbes 200 m Pärnu poole, Tolkuse raba ja Rannametsa küla vahelise luitevööndi kõige kitsamas kohas, umbes 300 m laiusel alal - ühel pool soo ja raba, teisel pool meri. Positsioon võeti mägedesse, mille ees oli saja meetri ulatuses lage maastik. Samas tegi maantee kurvi, mis võimaldas ründajaid küljelt tule alla võtta. Rannametsa rinne tõkestas tee enamlastele Häädemeeste alevikku. Varud ja arstiabipunkt olid Häädemeeste alevikus, umbes 4 km metsavendade rindest tagapool. Rindemehi toitis ümbruskonna rahvas.
5. juuli keskpäeval tuli Pärnu poolt mootorratas kahe vene madrusega. Enamlaste luure lasti rindest läbi ja hävitati. Metsavendadele jäi saagiks mootorratas ja kaks nagaan-revolvrit. Järgmise päeva varahommikul tuli Pärnu poolt veoauto punaväelastega. Kui auto teekäänul nähtavale ilmus, andsid metsavennad kogupaugu autokastis istuvate punaväelaste pihta. Venelased lasid mõne paugu vastu, siis aga jätsid auto maha ja põgenesid. Põgenema pääses kümmekond enamlast. Lahinguväljale jäi 7 punaväelase laipa. Veoauto ning 8 vintpüssi koos laskemoonaga jäid metsavendadele. Rannametsa mägedes langes 5. juulil Vladimir Tamm (30) Tahkuranna valla Soometsa küla Tammeoksa talust. Siis oli paar päeva Rannametsa rindel muutuseta.
Metsavennad palusid telefoni teel abi Heinastest. Sealt tuligi metsavendadele abiväge: lätlaste veoauto sõidutas kohale paarkümmend läti Kaitseliidu vormis meest, kes olid varustatud vintpüsside, kahe kergekuulipilduja ja granaatidega. Nende abiga mehitati rindejoon kuni mereni.
7. juulil varahommikul kella 5 paiku tegi ligi 80 hävituspataljonlast katset Rannametsas läbi murda ja haarata metsavendade kaitset tiibadelt. See ebaõnnestus. Pärast pooleteisetunnist lahingut tõmbus vastane oma surnuid ja haavatuid kaasa viies tagasi Pärnu poole. Lahingus oli poolsada metsavenda. Kõige kibedamas võitluses lasid lätlased rindelt jalga ja pöördusid Lätti tagasi. 7. juuli õhtuks tuli uut abi Lätist. Nüüd tõusis meeste arv Rannametsa rindel umbkaudu 60ni. Ka metsavendade tulejõud oli oluliselt kasvanud: lisaks vahepeal tulistamiskõlbulikuks seatud ja rindele toodud kahele saksa lennukikuulipildujale oli rindel veel kaks-kolm lätlaste kergekuulipildujat.
Öösel vastu 8. juulit toodi Rannametsa rindele juurde punaväelasi. Samal ööl tulistasid kaks vene lennukit mitu kuulipildujavalangut omade pihta, hävituspataljonlastel ja punaväelastel oli surnuid ja haavatuid.
8. juulil läks Rannametsas ägedaks lahinguks. Öösel kella 2 paiku tungisid punased peale juba suuremate jõududega - punaväelasi, hävituspataljonlasi, miilitsamehi ja punamadruseid võis olla kuni 500 meest. Lahingus paistis silma külmavereline Orajõe metsavaht Elmar Väliste, kes oli saanud lätlastelt optilise sihikuga automaatpüssi ja tulistas ründajaid täpsete laskudega. Teda ei häirinud ka snaiperile suunatud enamlaste kuulipildujatuli: mehe ümber lausa tuiskasid kuulipildujavalangutest mättad ja kaela pudenes männioksi. Enamlaste esimene rünnak löödi metsavendade tihedas ja tabavas tules tagasi. Teist rünnakut toetasid kaks tanketti (teistel andmetel oli enamlastel vaid üks tankett). Seepeale lasid lätlased jalga ja jätsid oma rindelõigu lahti. Kuna sild oli purustatud ja jõe kaldad järsud, tanketid jõest üle ei pääsenud. Läbi jõe sumajaid võtsid vastu metsavendade kuulid. Siiski õnnestus enamlastel umbes kell 8 hommikul Timmkanal ületada. Metsavennad pidid taanduma kanali taha männinoorendikku. Metsavendadel töötas vaid üks kuulipilduja ja laskemoon oli lõpukorral. Enamlaste ülekaalu ees tõmbuti enne lõunat kell 11 veel vast 400 meetrit tagasi, et seal lahing vastu võtta. Siin peeti vastane kinni. Häädemeeste metsavennad palusid 8. juuli varahommikul abi ka Kilingi-Nõmmelt kapten Villem Raidilt. Kapten V. Raid võttis Kilingi-Nõmmelt kaasa esialgu 10 meest oma piirivalvurite lööksalgast ja sõitis kahel sõiduautol Laiksaarde, kus võeti telefoniühendus Häädemeestega. Selgus, et punased on varahommikul peale tunginud ja metsavennad on tagasi surutud lõuna poole Timmkanalit. Üle Timmkanali pole punased siiski veel tulnud, vaid tõmbunud Tahkuranna poole tagasi. Nad võivad aga uuesti tulla. Kapten V. Raid ei uskunud, et punastel on siin veel suuremaid jõude, sest sakslased on ju neil juba selja taga. Sellepärast ei kutsunud ta Kilingi-Nõmmelt lisajõude juurde, vaid otsustas sõita Häädemeestele olukorda selgitama. Piirivalvurid sõitsid edasi Timmkanali positsioonile. Sealt sai tule alla võtta Timmkanali silla ja kogu kanalijoone selles ulatuses, kus vaenlase ületulek oli mõeldav. Kuna sillakate oli lõhutud, ükski tankett sellest üle ei pääsenud. Et takistada sillakatte pealepanekut, oli positsioonile üles seatud kaks sakslastelt saadud lennukikuulipildujat. Kapten V. Raid avaldas metsavendadele tunnustust positsiooni asjatundliku valiku eest. Samas juhtis ta tähelepanu asjaolule, et sillani sõitnud tankett on suuteline lahtisele positsioonile pandud kahte puualusele kinnitatud manööverdamisvõimeta lennukikuulipildujat kiiresti kahjutuks tegema ja omapoolse tulega katma sillakatte pealepanekut. Siis aga sõidavad tanketid kohe sillast üle. Kapten pidas õigemaks, et metsavendade kaitse tuleks viia tagasi üle kanali ja seal katsuda enamlaste rünnak segi lüüa. Sel juhil peaksid enamlased ennast uuesti koguma ja rünnakut organiseerima, enne kui nad kanalist saavad üle tulla. Metsavendade juhid koos kapten V. Raidiga läksid positsiooni üleviimist kanali ette kohapeal kaaluma. Ilmnes, et metsavendade esialgne positsioon oli otstarbekamalt valitud. See sobis ka võitluseks tankettide vastu. Seal olid künklikud liivakõrgendikud, kohati 3-4 m kõrged ning parajalt tihe männimets. Tanketid said siin liikuda üksnes mööda teed. Sel puhul oleks neile hea liivaküngastelt bensiinipudeleid pilduda. Nii otsustati metsavennad endisele positsioonile käsutada. Kapten V. Raid andis oma piirivalvuritele käsu valmistada bensiinipudeleid (bensiinipomme) tankettide vastu võitlemiseks ja võtta tankettide hävitamine oma hooleks. Kell hakkas juba üksteist saama, kui umbes 60 vintpüssidega metsavenda oma positsioonile asusid. Piirivalvurite kohalolek oli neid julgustanud ja mehed olid sõjakas meeleolus. Kuulipildujad ja väike varumeeskond jäeti siiski lõuna poole kanalit.
Ennem kui piirivalvurid jõudsid bensiinipomme valmistada, olid punased tankettide toetusel peale tunginud. Metsavennad olid suutnud ainult lühikest aega tankette saatnud jalaväge tagasi hoida, ja pidid siis taanduma üle kanali. Üks tankett oli suundunud metsast alla küla poole, oli jäänud kraavi kinni ja ukerdas seal tükk aega. Lõpuks sai tankett kraavist tagurpidi välja. Tanketid sõitsid umbes 2 kilomeetrit eemal asuva üksiku talu juurde ja tulistasid selle põlema. Siis pöördusid nad põhja poole. Niisugune põletamine andis punaste kombe kohaselt tunnistust sellest, et nad enam siia tagasi pöörduda ei kavatse. Lõuna pool Timmkanalit süttisid Vene tanketi laskudest sepikoda ja kahe talu hooned. Enamlased olid süüdanud Timmakanalist põhja pool Rannametsa koolimaja ja 16 talu hooned. Nii hävisid 18 talu koos varaga, lautades sai otsa palju loomi. Rannametsa küla põles ja suitsusambad tõusid kõrgele vastu taevast.
Kapten V. Raid otsustas helistada Häädemeestelt Kilingi-Nõmmele, et sealt oma piirivalvurite lööksalk kohale käsutada ja vallutada siis koos metsavendadega Tahkuranna. Sellal kui kapten V. Raid pidas Tahkuranna ründamise plaani, jõudis lipnik Johann Ekbaum relvalaadungiga Riiast tagasi. Kolmetonnine veoauto oli täis vintpüsse ja laskemoona. Autol oli ka käsigranaate ja mõned kergekuulipildujad. Enne keskpäeva tulid metsavennad tagasi Timmkanali joonele. Kapten saatis lipnik J. Ekbaumi ülejäänud relvalaadungiga Kilingi-Nõmmele ja sõitis ise Timmkanali juurde tagasi. Seal olid mehed kindlalt oma positsioonil. Teade sakslaste tulekust rõõmustas kõiki. Ja ei läinudki palju aega, kui traavis kohale hoburakendiga Saksa tankitõrjekahur. Kapten andis kahurimeeskonna ülemale, poisikeseohtu rõõmsameelsele leitnandile lühidalt ülevaate olukorrast, kogus oma piirivalvurid kokku, jättis metsavendadega jumalaga ja sõitis Kilingi-Nõmmele tagasi.
