1941. a Suvesõda. Hanila lahing
Tartu vabatahtlikest koolipoisid nooremleitnant Edvard Hurda juhtimisel, kes olid arvatud Saksa 162. jalaväerügemendi koosseisu, olid põrganud Karusel kokku Punaarmee katteväeosadega. Viimased tõmbusid tagasi Kõmsi piirkonda ning kaevusid seal.
Hanila alla jõudis koolipoiste rühm 1. septembri 1941 õhtupoolikul. Tuldi Kõmsi-Kaseküla suunalt ümber Punaarmee lahtise vasaku tiiva venelaste selja taha. Mehed jäid kiriku juurde varitsema ja lasksid kirikust 300 m Kõmsi pool puruks kaks või kolm hävituspataljonlastega veoautot. Peale mõningast hilisõhtust tulevahetust tõmbus rühm tagasi ja liitus järgmisel päeval oma kompaniiga.
1. või 2. septembril toimunud lahingute ajal põlesid Kause külas viie talu hooned, inimesed püüdsid neid tulevahetuse ajal kustutada. Kesk-Draguni õuel sai surma Leena Koppelmann (48 a), Vana-Draguni talus Jaan Vain (80 a). Tulistatud oli sakslaste poolelt.
Sakslased ja omakaitsemehed vedanud tankitõrjekahuri ja laskemoona Massu lähedalt otse mööda soo äärt Hanila kiriku juurde, Lihula poolt põgenevatele venelastele ette. Nad paigutasid tankitõrjekahuri surnuaiapoolsesse teenurka, teest diagonaalis mõnikümmend meetrit. Kuulipildujad paiknesid Hanila kiriku juures põhjapoolse kiviaia taga ja selle kiviaia taga, mis asus Rame tee vastas üle põllu. Hävitati viis Lihula poolt tulnud tanketti ja kolm Ramest tulnud veoautot. Üks tankett pääsenud põgenema. (Mõned aastad tagasi olevat leitud üks tankett Kasse lahe mudast.) Autodel olnud sõdurid hukkusid, nad maeti kiriku kõrvale põllule.
2. septembril avas venelaste Kübassaare patarei tule Pivarootsi ja Rame külale. 2. septembri hommikul algas aga sakslaste pealetung Virtsule. Kõmsi kiviaedade taga osutasid venelased tugevat vastupanu. Kell 20.30 ründasid Saksa üksused Hanilat. Tagasipaisatud Punaarmee kolonnid purustati. Hävitati või võeti üle 7 Punaarmee soomustatud sõidukit eelikute ja tankitõrjelaskemoonaga, 5 tankitõrjekahurit ja mitu kuulipildujat. Kõmsist kuni Virtsuni oli kõikjal näha langenud punaväelaste surnukehi, puruks lastud autosid ja taganemisel mahajäänud sõjamoona. Otse Hanila kiriku kiviaia kõrval seisis kolonn põlenud tanke (need koristati ära alles 1950. aastatel).
Mati Mandel - Kurjuse aasta Lõuna-Läänemaal 1940-1941(Tallinn 2007, lk 148–149)
Elmar Vesker - Mälestusi sõjasuvest 1941 (Viljariik I, Hanila 2003, lk 145-166)