Saksa mundris Eesti sõdurite mälestuskivi asukoht Lihula kalmistul
Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes teeninud eestlastest sõjaveteranide eestvedamisel valmis 2002. aastal graniidist monument, mille pronksbareljeefil sõdur Eesti leegioni tunnustega saksa vormis. Monument sooviti paigaldada Pärnus mitmesse kohta, aga selleks ei saadud luba. Lõpuks püstitati monument 2002. aasta juulis Pärnu kesklinna Vabaduse parki, kust see üheksa päeva hiljem linnavalitsuse nõudmisel maha võeti.
2004. aastal sooviti sama monument paigutada Lihulasse. Esialgselt valitud kohale – kirikuaias nõukogude monumendi kõrval – oli vastu muinsuskaitse. Parki gümnaasiumi kõrval pidas ebasobivaks vallavalitsus. 20. augustil 2004 avati monument „60 aastat Eesti kaitselahinguid“ Lihula kalmistul. Ainult tekstitahvel oli asendatud. Kui Pärnus oli olnud tekst: „Kõigile Eesti sõjameestele, kes II vabadussõjas langesid kodumaa ja vaba Euroopa eest 1940–1945”, siis Lihulas paigaldati tahvel: „Eesti meestele, kes sõdisid 1940–45 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel“. Peakõnelejaks oli Eesti Vabadusvõitlejate Liidu aseesimees Heino Kerde, samba õnnistas EELK Lihula koguduse õpetaja Kaido Saak. Lihulas sai monument seista 13 päeva. 2. septembri õhtupimeduses sammas teisaldati valitsuse korraldusel, ettekäändeks, et see on püstitatud riigi maale ilma loata. Selle käigus puhkes konflikt politsei ja kohalike vahel. Alates 2005. aastast asub monument Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil. Lihulasse samba aluse kõrvale paigaldati juunis 2005 infotahvel.
- Mis on Lihula sammas ja miks on see nii vastuoluline (26.08.2018)
- Lääne Elu - Lihula sammas
- Lihula monument võeti ööpimeduses maha (Õhtuleht 3.09.2004)
- Teisipäeval möödus kümme aastat Lihula ausamba mahavõtmisest (Lääne Elu 3.09.2014)
- Johannes Tõrs Lihula sambast: see on vabadussammas. Mina ei lase teda ära viia (26.08.2018)
- Võitlus Eesti Võitleja mälestuse eest aastatel 2002–2022 (Kultuur ja Elu 2022/3)
- Pärandkultuur - Saksa mundris Eest sõdurite ausamba koht