Soomepoiste mälestustahvel Lihula raamatukogus
Lihula raamatukogus (Tallinna mnt 25) avati 28. mail 2011 mälestustahvel Lihula gümnaasiumi soomepoistele.
Lihula gümnaasiumist läks vabatahtlikuna Jätkusõja ajal Soome armeesse teenima kümme koolipoissi ja üks õpetaja. Neli neist olid mereväes, teised 200. jalaväerügemendis. Soome vabaduse ja Eesti au eest jätsid oma elu sotamies Mart-Eero Lauter, kes sai haavata ja suri haiglas 18. veebruaril 1944 ning sotamies Helmuth Adolf Jõevee, kes langes 6. juulil 1944 Pietolas. Mõlemad on maetud Malmi kangelaskalmistule Helsingis. Õpetaja Ilmar Altvälja oli Soome armees nooremseersant, tuli augustis 1944 tagasi Eestisse, kus võitles Tartu rindel pealetungiva Punaarmee vastu ja jätkas pärast sõda tegevust pedagoogina Läänemaal, Räpinas ja Harjumaal. Mereväes teenis madrusena Juno Tool, kes pärast sõda õppis Tallinna polütehnilises ja pedagoogilises instituudis ning töötas seejärel õpetaja ja koolijuhatajana. Madrus Voldemar Kuusemets töötas pärast sõda Hiiumaal agronoomi ja maaparandajana. Madrusena teeninud Ilmar Jõenurm läks Soomest Rootsi, kus tegutses pärast tehnikakooli lõpetamist joonestaja ja konstruktorina. Soome teise klassi Vabadusmedaliga autasustatud madrus Lembitu Varblane töötas pärast sõda õpetajana ja koolidirektorina ning tema oligi Lihulas mälestustahvli ülespanemise eestvedajaks. Sotamies Adolf Valler töötas pärast sõda õpetajana ja oli Lelle kooli direktor. Sotamies Karl Soodam osales Eestisse tagasi pöördudes 1944. aasta septembris Tallinna kaitselahingutes, töötas pärast sõda õpetajana Märjamaa ja Martna koolis. Sotamies Evald Mäepalu võitles Eestisse tagasipöördumisel Tartu rindel, seejärel lõpetas Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna, töötas samas spordiõpetaja ja dotsendina. Sotamies Erns Pertel lõpetas samuti Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja töötas seejärel mitmel pool õpetajana. Nagu nähtub, on Lihula gümnaasiumis õppinud soomepoisid andnud suure panuse Eesti pedagoogikasse. Huvitav on ka see, et ükski neist ei olnud otseselt Nõukogude võimude poolt represseeritud, võib-olla oli oma osa selles ka asjaolul, et pärast sõda tunti Eestis suurt puudust pedagoogidest ja eriti just meespedagoogidest.
Mälestustahvli autor on Tiit Kaljuste.
