Alfons Rebase mälestustahvel Lihulas

1939. aasta sügisel määras Sõjaministeerium leitnant Alfons Rebase Lihula komandandiks ja sideohvitseriks, et pidada sidet ja korraldada suhteid piirkonda majutatud Punaarmee osadega. Sideohvitseri töö kõrval andis Rebane Lihula Reaalkoolis riigikaitse tunde, kus pani rõhku relvaõppele ja laskeharjutustele. Pärast Kaitseliidu likvideerimist viidi Rebane 1. augustil 1940 üle Tallinnasse Auto-Tankirügementi kergetankirühma ülemaks. 25. oktoobril 1940. saadeti Rebane erru. Seejärel töötas ta Lasnamäel ehitustöölisena, mais 1941 läks Virumaale metsavennaks.

Esimene monument Alfons Rebasele rajati Kanadas Seedriorus.

23. juunil 1998, Alfons Rebase 90. sünniaastapäeval, avas Lihula linnapea Tõnis Mets mälestustahvli majal Tallinna mnt 26, kus Alfons Rebane elas 1940-1941. Samal päeval avati mälestustahvel Viljandis, kunagisel kaitseliidu hoonel, kus Rebane teenis instruktorina.

15. mail 2004 avati monument Viitna lähedal, kust Rebane 1941. aastal alustas oma sõjateed.

2008. aastast on Valga muuseumis mälestustahvel Kaitseliidu Valga maleva instruktor Rebasele.

22. juunil 2018 avati Mustlas mälestustahvel: „Alfons Wilhelm Robert Rebane, esimene eestlasest rüütliristikavaler. Elas Mustlas aastatel 1935-1939“.

Maja Lihulas Tallinna mnt 26 on Lihula vanima asustuse muinsukaitseala koosseisus kaitse all, kultuurimälestiste registris on maintud ka A. Rebase mälestustahvlit.