VS Lihula mälestussammas
Lihulasse mälestussamba püstitamise mõtte võttis üles Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidu Lihula osakond. 1924. aastal asutati Vabadussõjas langenud kangelaste mälestamise Lihula komitee, 1925. aastal alustati samba jaoks raha kogumist. 1934. aastal sai komitee rendile rahvapargi ja korraldas kavandite võistluse. Valiti Richard Hammer-Vasardi kavand. 5,4 m kõrgune sammas tehti Virtsu ranna punasest graniidist, keskel hallist graniidist rist.
4. augustil 1935 avas mälestussamba ja esines kõnega ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Sammas lõhuti 1949. aasta kevadel. Pargi kõrval elanud Karl Kõllama, kes oli olnud üks samba rajamise initsiaatoritest, vedas hobusega osa terveks jäänud kive ja tekstiplaadi oma koju ja mattis maha. 1988. aasta sügisel hakkas samba taastamisega tegelema Lihula Muinsuskaitse Selts, eestvedajaks Tõnis Mets. Kõigepealt tuli lammutada pargis samba asukohale ehitatud laululava. Sambast allesjäänud osad kaevati välja ja kasutati uue samba tegemisel. 23. juunil 1993 avas taastatud samba Riigikogu esimees Ülo Nugis. Esialgsel sambal oli olnud tahvel 26 Vabadussõjas langenu nimega. Kuna vahepeal olid valla piirid muutunud ja toimunud ka Teine maailmasõda, siis otsustati taastatud sambal jäädvustada laiema piirkonna ohvrite mälestust, lisaks Lihulale ka Karuse ja Kirbla vald. Vabadussõjas langenute 26 nimele lisati 426 Teise maailmasõja ja terrori ohvri nimed (lisatahvlid on tehtud sobimatust materjalist ja seetõttu tänapäeval praktiliselt loetamatud).
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 505)
Mai Schröder - Lihula vabadussammas (Vana-Läänemaa ajaloo radadel III, Lihula 2015, lk 65-75)
Mati Strauss - Vabadussõja mälestusmärgid I (Keila 2002, lk 232-233)
Rene Viljat - Eesti Vabadussõja mälestusmärgid (Tallinn 2008, lk 97)
