Lihula

9. juulil 1941 lahkusid venelased Lihulast ja lasid osaliselt õhku Kasari silla. Levis teade punaste veretööst Lihula NKVD staabi keldris, kus oli surnuks piinatud kuus inimest. Sakslased jõudsid Lihulasse juba 9. juuli õhtuks. Rahvas juubeldas. Kõikjal heisati Eesti lippe. Koos sakslastega tulid Pärnu poolt ka metsavennad. Kuna sakslased lahkusid Lihulast samal õhtul, jäi võim metsavendade kätte. 10. juulil loodi Lihulas Läänemaa Omakaitse.

15. juulil oli Lihula omakaitselastel lahing Kasaril arvatavasti 900 venelasega. Nende vastu asus 25 omakaitselast ja 12 sakslast. Esialgu peeti venelased kinni, siis aga tuli taganeda. Venelased põletasid lahingu ajal Kasaril maha 5-6 hoonet. Taanduti venelaste eest Lihulani. Venelased kaotasid 30-40 meest langenutena, sakslastel sai üks mees surma. Samal õhtul sõitsid Lihulast välja Kirbla poole umbes 70 sakslast ja 30 omakaitselast. 16. juuli hommikul algas lahing, mis kestis neli tundi. Vastas oli 1400-1500 venelast. Taas tuli taanduda ja tõmbuda tagasi Lihulasse. 17. juulil tuli sakslastele lisajõudu, sealhulgas ka suurtükiväge. Venelased sunniti Kirblast taanduma teisele poole Kasari jõge.

18. juulil asusid venelased ründama Lihulat, alevile tehti kaks õhurünnakut. Esimese rünnaku ajal tabas üks pomm Lihula arestimaja, kus hoiti kinni vangistatud kommuniste. Pomm tappis seal 14-15 inimest ja haavas sama palju, kellest mitmed hiljem surid. Omakaitse oli sunnitud 18. juuli keskpäeval Lihula maha jätma ja taganema Pärnu poole. Metsavennad kogunesid Mõtsu. Sealt tehti 26. juulil haarang Karuse vallamaja lähikonda. 1. ja 3 augustil olid kokkupõrked enamlastega Ermistus. Venelasi toetas soomusauto. Lihula mehed taandusid Tõstamaa mõisa poole. Ermistu lahingu järel läksid Lihula metsavennad laiali. Peamiselt mindi Pärnusse. 12. augustil ühines osa Lihula mehi Pärnu Omakaitsega ja kogunes Paatsalu mõisa. Sealkandis oli pea iga päev kokkupõrkeid venelastega. Suurem neist toimus 18. augustil.

22. augustil oli Lihula alevik taas omakaitselaste käes, kuid 28. augustil tuli venelaste tugeva surve tõttu veel kord Lihulast taanduda Kirblani. Enamlased tulid Saaremaalt Virtsu kaudu maale.

30. augustil olid sakslased koos omakaitselastega Lihulas. Suvesõja tõrjelahingud Pärnu - Lihula suunal olid lõppenud ja rinne rullus Tallinna poole.

Herbert Lindmäe - Suvesõda Läänemaal 1941 (Grenader 2023, lk 180-182)