Ants Kaljuranna mälestuskivi

Saaremaal kasvanud Ants Kaljurand (1917-1951) tuli Soontaga valda talusulaseks ja võttis 1941. aasta juulis osa kohaliku vallamaja vabastamisest. Kui Saksa väed Eestist taandusid, jäi Kaljurand kodumaale, kuid arreteeriti ja saadeti Tallinna sõjavangilaagrisse, kust ta põgenes ja alustas metsavennaelu. Kaljurand oli Relvastatud Võitluse Liidu liige ning kartmatu ja tabamatu metsavenna kuulsus kinnistas tema hüüdnime.

Julgeolek ründas Kaljuranna salka 24. juunil 1949, une pealt tabatud Kaljurand ja Arvet Pill said haavata ja arreteeriti, hukkus Aleksander Valter. Sõjatribunal mõistis Kaljuranna ja tema kaaslased ning abistaja Juhan Metsaääre surma. Otsus viidi täide 3. märtsil 1951, nende matmispaik on teadmata.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva initsiatiivil avati 2011. aastal Mihkli kirikuaias Ants Kaljuranna mälestuskivi. Sümboolselt on see mälestusmärk austusavaldus kõigile metsavendadele.

Mati Mandel - Kogu tõde Hirmus-Antsust (Tallinn, 2010)

• Mati Mandel - Mihkli kandi metsavennad (Kultuur ja Elu 2014/4)
• Martin Andreller - Metsavendade jälgedes Rapla- ja Pärnumaal (Kaitse Kodu! 2012/6)
• militaryheritagetourism.info - Hirmus-Antsu mälestuskivi
• Pärnumaal avati metsavend Hirmus-Antsu mälestuskivi (Pärnu Postimees 11.07.2011)