Virtsu 6-tolline rannapatarei
Pärast Vene-Jaapani sõda hakati ümber korraldama Peterburi kaitset. Esimene plaan valmis 1907. Peamine kaitse olid miiniväljad, aga ka neid kaitsvad rannapatareid ja laevastik. Peapositsioon, Tallinna–Naissaare–Porkkala liin, on tuntud kui imperaator Peeter Suure merekindlus, mis oli kaitse olulisim ja tugevaim osa. Ehitamist alustati 1911.
Muhu väina positsioonil jõuti 1917. aastaks rajada 14 rannapatareid. Virtsus oli juba 1914. aasta septembris lahinguvalmis rannapatarei nr 33 nelja 6-tollise Canet’ suurtükiga. 1916. aastal sai valmis õhutõrjepatarei nr 33a kolme 75 mm Mölleri õhutõrjekahuriga.
Suure väina merelahingust 17. oktoobril 1917 võttis Virtsu patarei osa väga vähesel määral. Virtsu suurtükimehed hakkasid närveerima juba Saksa laevade lähenemisel. Esimesena panid plagama Riia lahe merejõudude keskkomitee liikmed, kes ehmusid Saksa lennurünnakust Kuivastule. See mõjus ülejäänud seltskonnale laostavalt ja merelahingu käigus jäid kohtadele vaid kõige vapramad. Saksa sõjalaevad lähenesid Virtsule ja tulistasid patareid kella 10.15–10.25. Patarei meeskond purustas kahurid ja põgenes, kõik patarei hooned ja ka Virtsu mõisa peahoone pandi põlema.
Virtsu patarei suurtükid seisid puitalustel. Betoonist olid valatud ainult suurtükipositsioonide eesvallid, mis jäid patarei hävitamise järel enam-vähem terveks. Kohalikud elanikud kasutasid neid veel pärast Teist maailmasõda jaanitule kohana ja tantsuplatsina. Lõplikult lasti nad puruks vene sapööride poolt, kes kogusid sinna alla ümbrusest leitud lõhkekehad ja õhkisid.
Patarei muud ehitised olid puidust. Neist on tänapäeval märgatavad veel ainult madalad vundamendi asemed metsa all. Tuletorni ja praeguse sadama vahel asus väike sadam, milleni viis suurtükkide juurest raudtee. Sadamakohta märgivad madalas vees üksikud vaiaotsad. Raudteetamm on suures osas hävinud kruusavõtmise käigus, kuid üldiselt on trass veel looduses märgatav.
Hanno Ojalo - Saaremaa sõjatules. Sügis 1917 (Kuressaare, 2008)
Saare- ja Läänemaal asunud end. vene rannapatareidest (1937) ERA 2553.1.92
