Suure väina dessandi mälestuskivi Virtsu sadamas
26. septembril 1944 hõivas Eesti Laskurkorpuse eelsalk 283. tankihävitusdivisjoni komandöri major Valdur Hannula juhtimisel Virtsu sadama. Virtsu oli Mandri-Eesti viimane asustatud punkt, mille Punaarmee vallutas. Dessandiks üle Suure väina Muhusse hakati koondama vägesid. 27. septembriks oli Virtsus ja lähemas ümbruses ligi 20 000 meest ja kakssada suurtükki. Korpusekomandör kindralleitnant Pärna käsul pidi dessandiga Muhu saarele minema 249. eesti laskurdiviis. Diviisikomandör polkovnik August Feldman otsustas esimeses ešelonis rakendada 925. laskurpolgu laskurpataljoni kapten A. Belovi juhtimisel ja sama pataljoni 82 mm miinipildujate roodu. Dessant oli esialgu planeeritud 30. septembrile, aga tormihoiatuse tõttu tehti see juba 29. septembri õhtul. Esimesed kaatrid väljusid Virtsu sadamast kell 19.15. Muhu saar vallutati järgmiseks hommikuks. 925. laskurpolgu 2. pataljoni kaotas langenutena ligi sada meest. Dessantoperatsiooni osalejatest said kolm meest Nõukogude Liidu kangelaseks - Albert Repson, Nikolai Matjašin ja Eduard Tähe.
1974. aasta septembris avati Virtsu sadamas dessandi 30. aastapäeva puhul mälestuskivi. Sündmust olid kajastamas Eesti Televisioon ja Eesti Raadio. Virtsu uue sadamahoone ehituse ajal (u 1979) viidi mälestuskivi Virtsu kalakombinaadi hoovile, kus ta praegugi asub. Nimelt oli tahvlile sattunud vale kuupäev (28. september). Vaskplekist tahvel kadus 1990. aastate algul. Virtsu sadamahoone kõrvale toodi uus kivi ja pandi uus tahvel, seekord õige kuupäevaga (29. september). Tekst tahvlil on eesti ja vene keeles: "29. septembril 1944. a. ületasid 8. Eesti laskurkorpuse 249. diviisi 925. laskurpolgu võitlejad Punalipulise Balti Laevastiku kaatritel esimestena Suure väina ja maabusid vaenlase tule all Muhu saarel / 29 сентября 1944 г. бойцы 925-го стрелкового полка 249-ой дивизии 8-го Эстонского стрелкового корпуса на катерах Краснознаменного Балтфлота первыми форсировали пролив Суур-Вяйн и высадились на остров Муху”.
Uue kivi pidulik avamine oli 29. septembril 1984. Ka see kivi jäi ette sadama laiendustöödele ja teisaldati 2009. aastal. Nüüd asub ta sadamasse sissesõidul vasakul pool maantee ääres, piletikassade kõrval.
Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH249 Tegemist on punamonumendiga ja tuleb avalikust ruumist eemaldada.
