Lahingud Annamõisa piirkonnas
Lahingud Annamõisa - Kergu piirkonnas 10.-11.07. ja 25.07.-02.08. 1941
10.07.1941 Pärnusse saadetud teadete järgi oli nähtud Annamõisas ja Kergu aleviku kandis autodel liikumas suuremaid enamlaste üksusi. Oli alust arvata, et enamlased püüavad haarata Uduvere ja Pärnu-Jaagupit küljelt ja läbi lõigata ühendus Pärnu ja Märjamaa vahel. Et selgitada enamlaste jõudude suurust ja kavatsusi, saatis Pärnu Omakaitse välja löögirühma kapten Veljo Tedre juhtimisel. Rühm koosnes 18 mehest. Kaasa võeti raske- ja kergekuulipilduja. Umbes kell 20 sõideti veoautol Pärnust välja. Sõit läks üle Are, Mõisaküla ja Tabria kuni Lehu külani. Auto jäeti külla ja liiguti jalgsi Annamõisa poole. Eespool algas kuulipilduja- ja püssiragin. Teest vasakul ahelikku hargnenud omakaitselased lähenesid Annamõisa teeristile. Enamlased olid teeäärseis varemeis ja tulistasid Pööravere poole. Teel seisis kaks veoautot. Samas nähti ka punaväelasi. Omakaitselased avasid nende pihta tule. Kuna pärnakad haarasid enamlasi selja tagant, sattusid punaväelased segadusse ja nende autod kihutasid ülepeakaela Kergu poole.
Korraldati Annamõisa kaitset, sest rukkisse pagenud punaväelased võisid pärast omakaitselaste lahkumist tagasi tulla. Annamõisa julgestuseks jäetud meestele anti kuulipilduja. Osa Are ja Pärnu omakaitselastest sõitsid kahel veoautol edasi Kergu aleviku poole. Esimeselt autolt saadeti ette luure. Alevik oli rusudes - eelmistel päevadel olid hävituspataljonlased siin maju põletanud. Saadi teada, et terve pealelõuna oli voorinud enamlaste autosid Lellest Viluvere suunas. Alles pool tundi tagasi läinud viimased, kolm väikest suurtükki slepis. Kokku oli loendatud 32 veoautot.
Omakaitselased valmistusid kaitsele ja panid kuulipilduja Kergu kiriku juurde positsioonile. Õhtuvidevikus algas suurtükituli Viluvere poolt ja alevikule lähenesid üle põldude enamlaste ahelikud, 60-80 meest. Seers H. Alla omakaitselased avasid otse autolt üle varemete enamlaste pihta kuulipildujatule. Enamlased varjusid põllukraavides ja avasid vastutule. Omakaitselased sõitsid edasi majade ja aedade varjus kiriku juurde, kuid seal polnud positsioonil enam ainustki kapten V. Tedre omakaitselast. Teel seisis kuulivihmas mahajäetud veoauto, mille mootor veel töötas. Mürsud lõhkesid ümberringi, kord põllul, kord kirikut piiraval kiviaial, lennutades kivi- ja mürsukilde. Seers H. Alla viiest mehest ei olnud Kergu kaitsjaid, ja neil tuli alevikust kiiresti lahkuda. Teel Kergust Annamõisa tulistati mitmel korral Omakaitse autot võsast ja rukkist, kuid mehed jäid terveks. Annamõisa julgestuspost oli kohal, kuid siin ei teatud kapten V. Tedre meestest midagi. Kergu poolt enam laskmist ei kostnud, kuid taevasse lennutati seal pidevalt rakette. Seers H. Alla mehed ootasid asjatult üle tunni teisi Pärnu omakaitselasi, ja sõitsid siis Pärnu- Jaagupisse. Sealt helistati Omakaitse staapi ja selgitati olukorda. Staabist anti korraldus sõita tagasi. Pärnu-Jaagupis võeti autole kohaliku Omakaitse poolt kinnipüütud 10 punaväelast ja sõidutati need Pärnu. Järgmisel päeval, 11. juulil ilmusid välja kõik Kergus olnud omakaitselased. Enamlaste tugev suurtükituli oli nad hajutanud rappa ja heinamaale. Suure ekslemise peale olid mehed lõpuks linna tagasi jõudnud.
Annamõisas ja Kergu kandis pidas samaaegselt lahingut ka vastloodud Are Omakaitse. Omakaitselaste esimeseks mureks oli relvastuse täiendamine. Selleks tehti sõit Halinga lahinguväljale, kust saadi kaks raskekuulipildujat, kaks autot, hulga vintpüsse ja käsigranaate. Kergust oli tulnud korduvaid abipalveid: enamlased põletavad maju ja tapavad kohalikke elanikke. 10. juuli õhtul asutigi saagiks saadud veoautoga läbi Suigu ja Tabria kaudu teele. Sõideti ettevaatlikult, sest teeäärsest võsastikust võis saada enamlastelt tulelöögi. Kell 7 õhtul olid omakaitselased Lehu külas. Olukord oli selge: Annamõisas on enamlaste eelpost. Kuna sillad olid teel lõhutud, tuli edasi sõita Annamõisa poole üle Pööravere mõisa. Paar kilomeetrit enne Annamõisat peatati auto ja asuti positsioonile. Ees oli kuulda üksikuid püssipauke ja kuulipilduja raginat. Seal pidas enamlastega tulevahetust Halinga Omakaitse rühm. Sellega loodi side ja kooskõlastati ühist tegevust. Kell 8 õhtul pidi algama omakaitselaste ühine rünnak paremalt tiivalt. Omakaitselasi oli poolsada. Samal ajal pidi omakaitselaste vasak tiib hoidma mõisa tule all. Siis algas omakaitselaste rünnak, tõsi küll - vähe enne kokkulepitud aega. Paremal metsaserval alustas Halinga omakaitselaste raskekuulipilduja, millega kaasnes tihe püssituli. Samas avas tule ka Are meeste raskekuulipilduja. Mõisas oli märgata sagimist ja sealt vastati kuulipilduja- ja püssitulega. Siis oli näha, et mõisast põgenes kaks veoautotäit punaarmeelasi. Samuti lippas neid jalgsi läbi rukkipõllu Kergu suunas. Rünnakuga vallutati Annamõisa ja tee Kerku oli vaba. Lahing oli kestnud üle tunni. Omakaitselaste! kaotusi ei olnud. Alustati vaenlase jälitamist. Usuti: kui Annamõisas oli enamlaste eelpost, siis peaks Kergus olema nende suurem väeosa. Umbes 300 m enne alevikku lõppes mets. Seal hargnesid omakaitselased ahelikku. Ees suitsesid ahervared ja läbi algava pimeduse vilkusid põlevad tukid. Alevik oli otsekui välja surnud. Pimeduskatte varjus jõuti aleviku südamikku. Selgus, et enamlased olid äsja alevikust põgenenud Rapla suunas. Kaks autot oli aga kihutanud Viluvere poole, et sealt, arvata umbes kilomeetri kauguselt ära tuua oma suurtükipatarei. Oli selge, et enamlased tulevad sama teed tagasi. Kibe-kähku asusid omakaitselased positsioonile. Kui Viluvere poolt lähenes kaks veoautot, avati nende pihta kuulipildujatuli. Samas sattusid omakaitselased segadusse - arvati, et tulijateks võivad ehk olla ka sakslased ja anti tule lõpetamise korraldus. Seepeale avati omakaitselaste pihta kuulipildujate marutuli. Enamlased olid autodelt maha hüpanud ja asusid ründama. Ka nende suurtükid asusid positsioonile. Omakaitse taandus.
25.07.1941 vallutasid Saksa eelväed ja Tori-Tootsi Omakaitse kompanii 46-meheline rühm taas Kergu aleviku, kuid olid sunnitud selle paar päeva hiljem maha jätma. Kergu oli enamlaste võimuses 2. augustini. Sakslaste eelvägede edasiliikumisel 2. augustil Pärnu - Tallinna maantee üldsuunal jäeti paremal tiival tegutsenud Tori ja Tootsi Omakaitse üksused kaitsepositsioonile Järvakandi tehaste, Kõnnu teeristi, Kergu, Anna asunduse ja Salu teeristi joonel. Oma vägedest äralõigatud ja mahajäänud punaväelaste üksikud jõugud ekslesid veel augustikuu vältel siin-seal ringi, kuid Omakaitse üksused likvideerisid need peagi.
