Artur Lossmanni VR I/2 sünnikoht
Arthur-Aleksander Lossmann VR I/2 (alates 1923 Artur Lossmann, 5.10.1877 Vana-Vändra vald – 1.08.1972 London) oli Eesti sanitaarkindralmajor ja meditsiinidoktor, kes juhtis Vabadussõja ajal Eesti vägede meditsiiniteenistust.
Arthur-Aleksander Lossmann sündis 1877. aastal Vana-Vändra vallas Uusna metsniku peres. Õppis 1899–1904 Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias. Oli kolm aastat Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. Vene-Jaapani sõjas osales polguarstina, Esimese maailmasõja lõpetas Edelarinde evakuatsiooni ülemarstina. Vabadussõjas, olles I Sõjaväehaigla ülem, tuli tal muuhulgas likvideerida Eestisse taganenud vene valgete Loodearmees ning nendega koos tulnud sõjapõgenike hulgas levinud taude. Pärast Vabadussõja lõppu juhtis A. Lossmann veel 15 aastat Sõjaväe (Kaitseväe) Tervishoiu Valitsust, oli väljapaistev ühiskonna- ja majandustegelane. Vabadussõja sangarina sai ta autasuna Valtu talu Rapla lähedal. Esimese okupatsiooni ajal suutis ta end varjata, septembris 1944 lahkus Saksamaale. Pärast sõja lõppu kaitses Flensburgis Briti okupatsioonivõimude ees eesti sõjameeste huve, kutsus ellu Eesti Punase Risti paguluses, aitas organiseerida Saksamaal Eesti komiteed ja kirikunõukogu. Asunud ümber Inglismaale, jätkas ta kultuurilist tegevust eestlaste keskel. Oma huvitava elutee pani dr Lossmann kirja mälestusteraamatus „Rahutus maailmas. Sõdades, revolutsioonides ja vaba Eesti õnnistuses”. See ilmus Stockholmis 1961. aastal. Kindralmajor-meedik Arthur Lossmann suri Londonis 94 aasta vanuses, olles kõige kõrgeealisem Eesti kindral. Tema säilmed maeti 1998. aasta novembris ümber Vabadussõja vanemate juhtide hauaplatsile Tallinnas kaitseväe kalmistul.
Eesti Vabadusristi kavalerid (2016, lk 424)
