VS Vändra mälestussammas
Mälestussammas Vabadussõjas langenutele avati Vändra kiriku esisel platsil 1922. aastal. Tegemist on kolmanda Vabadussõja mälestusmärgiga Eestis, enne seda oli avatud Kuusalu ja Narva mälestussambad. Langenute nimekiri (57 nime) asetati nurgakivi kapslisse. Sambal oli ainult tekst: „Langenuile Eesti Vabadussõjas 1918-1920. Tänulik Vändra“.1941. aastal sammas lõhuti. Saksa ajal tehti tellistest uus alus ja asetati sellele vabadusristi kujutisega samba ülemine osa, mis oli terveks jäänud. 1945. aasta sügisel säilinud samba osa peideti. 1988. aastal otsustati sammas taastada. Kuna vajalik raha esialgu puudus, asetati 1989. aastal samba asukohale ajutine tähis: „Siin asus mälestussammas ...“. Vändra mälestussamba taastamiseni jõuti alles 2008. aastal. Kasutatud on algse samba säilinud ülemist osa.
Vabadussõja Vändra mälestussammas ei ole muinsuskaitse all.
Mati Strauss - Vabadussõja mälestusmärgid I (Keila 2002, lk 21-23)
Rene Viljat - Eesti Vabadussõja mälestusmärgid (Tallinn 2008, lk 137)
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 544)
