Lahingud Vändra ruumis 6.07.1941
6.07.1941 hommikul tungisid metsavennad Vändra alevikku. Vändra komsomolijuht ja punaste kaitsesalga ülem Erich Meimre meenutab: „Rünnak algas kella 12 ja 13 vahel vallamaja ja rahvamaja suunast. Nimetatud hooned võeti tule alla ja kuna sealt loomulikult ei vastatud, liikusid ründajad kohe edasi segatööstuse „Vasara” juurde. „Vasara” hoone piirati kohe sisse ja võeti ühtlasi ägeda tule alla. Meie omad olid teinud juba varem katusesse laskepilud ja vastasid nende kaudu. Samuti tulistasid mõned seltsimehed ka akende kaudu. Nõuti Erich Meimre ja Albert Kontuse - Vändra täitevkomitee esimehe asetäitja, väljaandmist. Tulistades lahkusid kaitsjad hoonest. Kella 3 paku sõitis linavabriku direktor Hans Arand mootorrattal alevisse luurele. Ta tunti ära. Jättes ratta maha, püüdis ta põgeneda „Vasara“ juurde. Kuid tal polnud õnne. Parajasti siis, kui ta tahtis üle aia ronida, tulistati ta selja tagant surnuks.“
Vändra valla täitevkomitee vallutamise kohta seletab Jaan Lage: „Valdade kaitsesalkadele otsustati esialgu miilitsaosakonda hoiule toodud jahipüssid välja jagada ning Pärnu jahitarvete kauplusest kogu jahivarustus ja laskemoon konfiskeerida. Nende relvadega loodigi Vändras maha esimene lahing, kui bandiidid püüdsid valla täitevkomiteed vallutada. Mitu bandiiti sai surma.“
6. juulil langes Vändras Turu tänaval metsavendade juht kpr Anton Saal (48) Vainussaare küla Pillaru talust.
Raudteejaamas olid metsavennad ühte vagunisse kokku toonud 6-7 isikut, keda peeti punasteks. Nendega ei olnud aega tegeleda, ja õhtu eel lasti nad koju. Postkontor oli üle võetud ja seal käis töö metsavendade juhatusel. Ka raudtee oli metsavendade kontrolli all. Vallamajas oli valla asjade korraldamise enda peale võtnud Paul Kontus. Vallamajas peksti puruks Lenini, Stalini ja teiste punapühakute pildid. Hoonele heisati sinimustvalge lipp. Rahvuslippe lehvis veel teistelgi majadel. Relvis ja relvadeta mehi ruttas jalgratastel aleviku poole. Vändras oli mehi murdu nagu laadapäeval. Mehed olid võitlushimulised - mõnel käes peidushoitud jahipüss või vana vene vintpüss, mõnel püstol või lihtsalt puss või tääk vöö küljes. Muidugi nappis relvi ja mis olid, olid viletsad. Meestel olid valged lindid varrukal. Nende hulgas oli ka paar meest, kes olid varem punaste lintidega ringi tuianud. Sellest ei tehtud välja, ja hiljem näitasid nad ennast tublide eestlastena. Vändra vallutamine 6. juulil lõpetas Vändra täitevkomitee tegevuse - käske ja korraldusi sealt enam vallarahvale ei tulnud.
Leitnant Adolf Lind meenutab: „Pühapäeval, 6. juulil saabus teade, et Vändra alevik on kommunistidest puhastatud ja võim enamlastelt üle võetud. See oli mulle ootamatu, kuna Vändra aleviku vallutamise kavatsus oli meil küll varemalt kõne all, kuid seda pidime sooritama alles siis, kui saksa sõjavägi on jõudnud juba Pärnuni. Nüüd aga polnud nad veel ületanud Eesti piiri. Kuid, et asi oli kord juba selleni jõudnud, siis tuli edasi tegutseda. Saatsin seepärast teate edasi kõigile minu ringkonna metsavendade gruppidele, kes ka peagi koondusid. Sidusime valged lindid ümber käe ja sõitsime ratastega Vändra aleviku poole. Teel alevisse liitus meiega ka Haljaste grupi mehed, kes olid Vändra tribunali poolt surma mõistetud ja nüüd ilmusid metsast välja. Nagu selgus, oli Vändra vallutamine tulnud päevakorda varemalt seetõttu, et ühte kohalikku kommunisti tulistati metsavendade vahiposti poolt öösel. See oli kommunistlik Vasara vabriku direktor, kes oli mootorrattal sõitnud alevi poole. Nüüd arvati, et see võib häirida kogu Vändra punajõugu ja kutsuda kaela ka hävituspataljoni Pärnust. Et vältida kõike seda ja punastel mitte anda võimalusi hävitustööks, otsustatigi samas vallutada alevik ja võim punastelt üle võtta. Ja samal ööl vastu 6. juulit teostatigi see. Kommunistlikest tegelasist said sel öösel surma Vändra maakorralduse komisjoni esimees Rein ja Vasara vabriku direktor.“
6. juulil kella 10-11 ajal helistas metsavendade luure Viluvere jaamast, et Viluverest tuleb rongiga Vändrasse rühma jagu punaväelasi. Tuli tegutseda kiiresti, et venelaste vastuvõtuks valmis olla. Viluvere ja Vändra raudteejaamade vahel, otse metsa serval oli Luuri abiraudteejaam. Metsavennad leidsid, et kõige parem on venelasi just seal vastu võtta. Leitnant A. Lind moodustas kibekähku paarikümnemehelise rühma meestest, kellel oli püss. Hüpati jalgratastele ja sõideti kiirustades Luuri jaama juurde - sinna oli vast 5 km. Jaamast 200-300 meetrit Viluvere poole on raudteesild üle oja. Seal kangutati raudteerööpad lahti. Mehed asusid jaama taga raudteesilla juures oja kaldale, kahele poole raudteed, ühed metsaservale, teised põõsaste ja kivide varju. Venelasi oodati asjata paar-kolm tundi. Tagasisõidul Vändra alevikku selgus, et punaväelased olid sealt läbi sõitmisel tabanud metsavenna, Roja küla Nõmme talu peremehe Villem Laose (30), kes oli püss käes ja valge lint varrukal vallamaja ees maanteel valvanud. Venelased lasid ta maha Vändra alevikus Pärnu-Viljandi maanteel Möldri ja Tomsoni majade vahel. Teine metsavend, Suurejõe aleviku elanik Otto Pihelgas (23) jäi venelaste kätte Vändra-Suurejõe vahelisel teel. Enamlased tapsid ta 7. juulil Suurejõe alevikus Pärnu Majanduse Ühisuse Suurejõe kaupluse juures.
Teised metsavennad pääsesid Kadaka lahingu raginat kuuldes alevist õigeaegselt metsa. Sinimustvalge jäi vallamaja lipuvardasse, kus see lehvis seni, kuni punavägi Vändra taas üle ujutas. Punaväe kolonnis võidi loendada Vihtra kõrtsi lähedal oma 40 veoautot, esimestel autodel kuulipilduja juhiruumi katusel teeäärset metsa sihtimas.
Viljandimaa SaRK osakonna ülem Jaak Karu seletab: „Ööl vastu 7. juulit teatati telefoni teel Pärnust: Vändra vallamaja olevat bandiitide poolt üle võetud. Bandiidid rünnanud Vändrat umbes 300 mehega ja tõmmanud sini-must-valged lipud üles. Pärnust lubati saata relvastatud jõud lõuna poolt, meid kutsuti haarama alevikku ida poolt. 7. juuli hommikul lähtusime Viljandist Vändra poole: hävituspataljonist umbes 80-100 meest, punaarmeelasi 30 mehe ümber. Hävituspataljoniga läksin ka ise kaasa. Operatsiooni juhiks oli kapten Pasternak. Kaasas oli meil 2 tanketti. Teel Vändra alevisse tabasime 8 bandiiti, kellel kõigil oli laskemoona taskutes. Nad kõik lasti maha. Vändrasse saabudes selgus, et Pärnu poolt tulnud läbiminev punaväe osa oli bandiidid laiali ajanud. Vändras kohtasime ka Pärnu ja Paide hävituspataljoni. Paaritunnise peatuse järgi lahkusime Vändrast. Kohale jäi Pärnu hävituspataljon. 7. juulil olid Saksa luureüksus Toris. Seejärel liikusid Saksa suuremad väeüksused kogu öö läbi Vändra poole. Lahing algas hommikul. Vändra alevik käis käest kätte. Taevas kumas tulekahjudest. Vändra aleviku vallutasid sakslased ja omakaitselased lõplikult 16. juulil.
