Hengo Tulnola VR I/3 mälestustahvel
Vabadusristi kavaleri Hengo Tulnola (1897–1986) kodumajal (Laatsareti 4) avati 17. oktoobril 2017 mälestustahvel: „Taaralaste Tarkade Koja asko major Hengo Tulnola VR I/3 elas siin majas 1922 1928“. Tahvli paigaldamise korraldasid kaitseväe major Mehis Born ja Tiina Tojak Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsist ning Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidust, rahastas Eesti Sõjamuuseum.
Võrumaal Navi külas sündinud Hugo Tsuhna (a-st 1922 Tulnola, a-st 1936 Hengo) mobiliseeriti 1916. aasta suvel. Õppis Oranienbaumi lipnikekoolis, teenistus nooremohvitseri ja rooduülemana Pensas. 1917. sügisel, pärast enamlaste võimuhaaramist, naasis Eestisse. Vabadussõjas sõdis ta lõunarindel 3. jalaväepolgu koosseisus. Pärast Vabadussõda jätkus teenistus Eesti kaitseväes. Pärnus 6. jalaväerügemendis teenides leidis Tulnola põhitöö kõrvalt aega mitmetele harrastustele. Esiletoomist väärivad sügav huvi muinasaja ja eestlaste muistse usundi vastu, samuti Vabadussõja uurimine. Eesti sõjaajaloo talletamine tipnes 1936. a Tulnolale omistatud IV klassi Kotkaristiga, mille esildises kirjeldatakse tema teeneid Vabadussõja arhiivi asjatundliku süsteemi loomisel. Tallinnas elades tekkisid tal soojad suhted taarausulistega ning Tulnolast sai usuühingu Hiis liige ja üks taaralaste juhtorgani Tarkade Koja üheksast askost. 1940. aasta sügisel määrati Tulnola Punaarmee 22. territoriaallaskurkorpuse 232. laskurpolku Elvasse. Järgneval sõjasuvel viidi üksus Venemaale, kus ta ennast 11. juulil Nestrino mõisa juures sakslaste kätte andis. Tulnola vabanes sakslaste sõjavangistusest 1942. a veebruaris ja leidis kohe tööd Politsei ja Omakaitse Valitsuse arhiivi juhatajana. Uue ringiga Eestisse saabunud punavõim vahistas Tulnola 10. oktoobril 1944 ja mõistis talle kümme aastat vangilaagrit viieaastase asumisega. Pärast vanglavintsutusi asus ta 1956. a elama Harjumaale Kose-Uuemõisa, teenides leiba raamatupidajana.
