IMS ja IIMS Pärnu sadama sulgemine
1915. aasta augustis toimus Saksa sõjalaevade rünnak Pärnule, et sulgeda väljapääs sadamast merele. Rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada Muhu väina kaitsev Vene laevastik, sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada Daugava jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks Pärnu sadam, kus Saksa luure andmetel paiknes allveelaevade baas (mida seal tegelikkuses ei olnud). 20.augusti rünnak toimus viie laevaga: ristlejad Augsburg ja Graudenz ning hävitajad V-28, V-108 ja S-32. Sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu aurukut, mis muulide vahele purustatuna uputati. Samal ajal peeti tulevahetust Saksa sõjalaevade ja Vene välipatareide vahel. Operatsiooni teised eesmärgid jäid täitmata. Saksa sõjalaevade retke üheks tagajärjeks oli 1900. aastal tegevust alustanud Waldhofi tselluloosivabriku õhkulaskmine Pärnu komandandi polkovnik Rodzjanko käsul.
1941. aasta juulikuu algupäevadel andis Balti sõjalaevastiku juhataja admiral Vladimir Tributs korralduse muuta Pärnu sadam kasutuskõlbmatuks nii, et sakslased ei saaks siin maale saata dessanti ega kasutada sadamat oma vägede transportimisel ja varustamisel. 3. juulil uputati muulide suudmes Riiast toodud 4600 brt kaubaaurik Everiga. Samas uputati veel Pärnu laevaomaniku Juhan Kulli kahemastiline mootorkuunar Alma ja kuunar Tursk, samuti kaks merepraami. 7. juuli hommikul uputati muulide vahele veel umbes viisteist kividega lastitud Pärnu ja Kihnu kalurite väikepurjekat. Seejärel pandi muulide vahele meremiinide.
