IMS ja IIMS Pärnu saksa sõjaväekalmistu
1995. a kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelisele kokkuleppele saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigi territooriumil. Kokkuleppega andis Eesti valitsus Saksamaa valitsusele õiguse omal kulul korrastada ja korras hoida Eestis asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid. Saksa sõjaväekalmistud on taastatud Ahtmes, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kudjapel, Narvas, Pärnus, Rakveres, Maarjamäel, Pirital, Toilas, Valgas ja Viljandis. Tartus Pauluse kalmistul on taastatud kalmistu mälestusehis. Tänaseks on kalmistute taastamine lõpetatud, küll aga jätkub uute hauatähiste paigaldamine. Jätkub ka sõjahaudade väljaselgitamine ning väljaselgitatud sõjahaudadest leitud langenute sõjaväekalmistutele ümbermatmine. Eestis on maetud umbes 35 000 Teises maailmasõjas langenud Saksa relvajõudude sõdurit ja ohvitseri.
Pärnu saksa sõjaväekalmistus taastati 1993. aastal. Siia on maetud 1918. a Saksa okupatsiooni ajal surnud paarkümmend sõjaväelast ja 1941–1944 Eestis langenud ligi 800 meest. Kalmistule on maetud ka 9 Saksa sõjaväes langenud eestlast, nende hulgas 1944. aastal langenud ülemarst August Suitso ja lendur-leitnant Jüri Ester.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 527)
