Pärnu terroriohvrite ühishaud

Pärast võimuletulekut 1940. aastal pöörasid kommunistid suurt tähelepanu oma ettevõtmiste õigustamisele rahva silmis ja püüdsid jätta muljet, nagu oleks neid aastakümneid pikisilmi piiri tagant oodatud. Kapitalistlikud vereimejad olid paljud ootajad maha tapnud, kelle mälestust nüüd tuli jäädvustada. Pärnus saadi mälestuse jäädvustamisega maha 1. detsembril 1940. Endistelt poliitilise politsei ametnikelt oli välja pekstud 1924. aasta äpardunud riigikukutajate hukkamiskoht ja nende säilmed kirstudesse pandud. Mööda Riia maanteed toimetati 12 kirstu suure rongkäiguga Vanasse parki ning sängitati mulda. Paika pandi puidust mälestusmärk, mille tipus suur veripunane viisnurk. Mälestusmärgi eluiga jäi lühikeseks, sest 8. juulil 1941, kui sakslased Pärnusse jõudsid, pani rahvas selle põlema.

Teine ümbermatmine toimus 1945. aastal. Maetute nimed ning täpne arv ei ole teada. 1958. aastal paigaldati matmispaigale skulptor Juhan Raudseppa loodud monument. Monumendil on tekstid: „Au ja kuulsus töörahva vabaduse eest langenud võitlejaile“ ja „Честь и слава борцам, павшим за свободу трудавого народа“ ja aastaarvud „1905. 1917. 1925. 1941-1944“.

Mälestusmärk on 1997. aastal kultuuriministri määrusega tunnistatud ajaloomälestiseks ja kaitseministri käskkirjaga 2007. aastast kantud sõjahaudade nimekirja. Pärnu linnavalitsus soovib Vanapargis asuvast mälestusmärgist vabaneda ning tegi 2019. aastal muinsuskaitseametile ettepaneku see ajaloomälestiste nimekirjast eemaldada. Ettepanek lükati tagasi.

Vanas pargis asuvasse ühishauda on suure tõenäosusega alates 1940. aastast ümber maetud kaks 1917. aastal ülestõusnud soldatit, kelle garnisoniülem maha laskis, 1924. aastal Pärnus mässu kavandanud 12 isikut, kes sõjavälikohtu otsusega hukati, ning 1941. aastal Audru lahingus langenud hävituspataljonlased. Et eri allikate andmed on ebamäärased, ei ole üksnes dokumentidele toetudes võimalik maetute arvu kindlaks teha. Hauas peaks olema vähemalt 60 kirstu, sest neid on nii artiklites mainitud kui ka pildistatud. Küsimusele, kes on nendesse kirstudesse maetud, saavad vastuse anda ainult väljakaevamised.

Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH45 Hindamise hetkeks eemaldatud. Eemaldatud J. Raudsepa reljeef on kunstiväärtuslik.

8.08.2022 likvideeriti.