Saksa väed Kilingi-Nõmmel 7.07.1941
Esmaspäeval, 7. juulil ületasid Saksa väeosad Eesti piiri Kiisa piiripunktis. Osa neist suundus Mõisakülla, osa aga kiirustas Kilingi-Nõmmele. Kui 7. juuli õhtupoolikul kell 17 sakslased Kilingi-Nõmmele jõudsid, suitsesid linnas veel ahervaremed. Koos sakslastega tulid Kilingi-Nõmmele ka kohalikke, samuti Saarde ja Tali omakaitselasi. Esialgu inimtühjana tundunud linn elavnes peagi. Sakslasi tervitati lillede ja rõõmupisaratega. Ikka rohkem ja rohkem sinimustvalgeid lippe heisati majadele. Majade ahervartel oli näha inimesi, kes olid kaotanud oma kodu ja vara ning nüüd ahastuses tuhas sorisid, et sealt leida veel midagi tarvilikku.
Sakslased peatusid laadaplatsil. Väeosa ülem, keegi major [ooberst Wilhelm Ullersperger - A. Tähiste märkus] tundis huvi, kas Kilingi-Nõmme põletamises on süüdi saksa lendurid. Talle selgitati, et Saksa lennukeid pole siinkandis nähtud ja hävitustöö tegijateks on venelased. Saksa majori jutu järgi oli ta näinud Leedust ja Lätist läbi tulles korduvalt kommunistlike sadistide veretöid ja piinamisjälgedega laipu. Sakslane rõhutas, et kohalejäänud kommunistidega on vaja teha lühike lõpp. Talle kinnitati, et kohut mõistavad eestlased ise, ja osa kohalikest terroristidest on juba kinni võetud. Saksa väeosa peatus Kilingi-Nõmmel ainult ühe öö ja järgmisel hommikul liiguti Pärnu poole. Keskpäeval olid nad Pärnus.
