Kilingi-Nõmme

1941. aasta suvel olid Kilingi-Nõmme vastupanuliikumise juhtideks Saarde pastor lipnik Johann Ekbaum (Juhan Eckbaum), Põllumajandustööstuse lukusepa- ja mehaanika-töökoja juhataja, Kaitseliidu Saarde malevkonna 2. kompanii relvurpealik Hermann Jugasaar, tööstuse tehniline juhataja Nikolai Järvsaar, käitisekomitee eestimeelne esimees Aleksander Tamm, kohalik miilitsamees Ottomar Kaas jt. Neil oli side Pati-Kalita metsavendade suurema rühmitusega ja teiste Kilingi-Nõmme ümbruses pesitsevate metsavendade salkadega. Vastupanuliikumise keskmeks sai Saarde Põllumajandustööstus. Metsavendadele hankisid relvi vabriku käitisekomitee esimees ja miilits, kes olid punaste silmis ustavad tegelased. Iga relv, mis punastel oli laokile jäänud, rändas Saarde Põllumajandustööstuses rajatud metsavendade põrandaalusesse keskusesse.

Alates 25. juunist oli metsavendade alaline relvastatud valve esialgu Veski talus ja hiljem ka Saarde Põllumajandustööstuses. Relvad ja laskemoon veeti laiali tööstuse autoga ja jagati välja ustavatele meestele. Side oli ka naabervaldade metsavendadega. Peeti vajalikuks võtta enamlastelt võim üle siis, kui sakslased on tulekul. Nii oli kokku lepitud Tali valla meestega, et alguse võimu ülevõtmisel teevad nemad. Kilingi-Nõmme partisanidel oli plaan häda korral taganeda Tali valda, kus oli kõige julgem: Läti piir ja põhja poole rühkivad sakslased olid lähedal.

Võimu ülevõtmisele just 3. juulil tõukas punaste tegelaste perekondade evakueerimiskäsk. Kardeti, et kui perekonnad on ära saadetud, siis võivad ka võimumehed ise iga silmapilk karistamatult kaduda ja pääseda vastutusest rahva vastu toimepandud kuritegude eest. Saadi teada, et täitevkomiteelased on läinud Pärnu relvade järele. 3. juulil kuulati raadiost Soome eestikeelset saadet, milles öeldi, et saksa väed on juba Eesti piiril. Kell 11.15 saabus Talilt teade võimu ülevõtmisest ning et kohalike kommunistide perekonnad on põgenemas. Ja kui luure kaudu oli veel kindlaks tehtud, et Pärnu tee kaudu pole karta lähenevaid suuremaid vene väesalku, siis otsustati välja astuda võimalikult kiiresti.

Kell 19.30 anti kokkuleppe kohaselt vabrikuvilega väljaastumiseks kokkulepitud märguanne. Kõik, kes olid asjasse pühendatud, pidid haarama relva. Saarde Põllumajandustööstuse õuest sõitsid autol linna täitevkomiteed üle võtma ja täitevkomiteelasi vangistama viis meest. Täitevkomitees oli parajasti kümmekond inimest. Neist trügiti läbi, võeti kõigepealt telefon oma kontrolli alla ja käsutati kõigil käed üles. Täitevkomitee ülevõtmine läks libedasti. Punane linnapea - Kilingi-Nõmme linna Täitevkomitee esimees Eduard-Aleksander Voll ja teised kohalikud tegelased ei aimanudki evakueerumistuhinas, et nende võim on otsa saamas. Arreteeritud täitevkomiteelased toimetati vabriku äsjavalminud linakuivatamise ruumi (hiljem põletasid enamlased selle maha).

Õhtuks oli vangistatud 25 kohalikku enamlast.

Kilingi-Nõmmel ja Saarde vallas toimus võimu ülevõtmine üheaegselt, kuna valla keskus asus linnas.

Metsavennad võtsid üle linna telefonikeskjaama. Anti korraldus lülitada välja kõik kohalikud telefoniühendused peale täitevkomitee ja põllumajandustööstuse telefoni. Siis võeti üle raudteejaam.

3. juuli õhtul asuti moodustama kohalikku omavalitsust. Kilingi-Nõmme linnavanemaks sai Kaitseliidu Saarde malevkonna spordipealik lipnik Helmut Nirk. Ta oli üks esimesi omavalitsuse juhte Eestis, kes pärast enamlastelt võimu ülevõtmist asus oma endisele ametikohale.

Vastu hommikut nõuti Pärnust kurjalt ja närviliselt: kuhu on jäänud Kilingi-Nõmmest välja sõitma pidanud evakueeritavad? Ka mitmed mujalt evakueeritavad polevat kohale jõudnud. Täitevkomiteest vastati, et Kilingi-Nõmmel ei teata selle kohta midagi.

Vahepeal saadeti kutse Pati-Kalita ja teistele ümbruskonna metsavendade salkadele tulla kohe ja relvis Kilingi-Nõmmele. Loodi side kohalike Kaitseliidu pealikutega.

3. juuli õhtul oli üle võetud ka Tihemetsa valla täitevkomitee. Sealt saadud relvad ja laskemoon jagati Tihemetsa Metsatehnikumi õppuritele. Major P.-A. Lillelehe eestvõttel asuti formeerima metsakooli õpilastest võitlussalka. Hilisõhtul oli Kilingi-Nõmmel metsavendade juhtide nõupidamine. Oli selge, et võimuvahetust Kilingi-Nõmmes ei ole võimalik kaua varjata ja sellest saadakse Pärnus peatselt teada, ja siis tulevad Pärnust enamlased Kilingi-Nõmmele korda looma. Nõupidamisel otsustati, et metsavennad peavad olema valmis punase karistussalga tagasitõrjumiseks. Selleks tuleb koondada Kilingi-Nõmmele kõik ümbruskonna metsavennad ja moodustada partisanide lahinguüksus. Lahinguhimulisi mehi oli küllaga, kuid nappis relvi ja laskemoona. Hommikuks jõuti linna koondada üle poolesaja mehe, enamikul jahipüssid, väikesekaliibrilised vintpüssid ja püstolid-revolvrid. Vähestel oli vintpüss. Püüti luua telefoni teel sidet ka piirivalve Mõisaküla eestimeelse rajooniülema kapten Villem Baidiga, kuid see ei õnnestunud.