Tali vallamaja
1941. aasta suvel sai Tali vallast sai Lõuna-Pärnumaa enamlastest vabastamise keskus. Vallas tekkisid metsavendade salgad juba sõja esimesel päeval. Kuna mõned mehed olid uue küüditamislaine kartuses pärast 14. juunit asunud elama metsa, liitusid nendega uued tulijad. Tali vald on eemal suurtest liiklusteedest, piiratud suurte soode ja metsadega. Seetõttu pakkus see paikkond metsavendadele soodsaid võimalusi enda varjamiseks.
Plaan oli üle võtta vallamaja. Oma inimeste kaudu teadsid metsavennad kõigest, mis täitevkomitees toimus. Otsustavaks päevaks sai neljapäev, 3. juuli. Täitevkomiteest teatati lõuna ajal telefoni teel metsavahi tallu: paari tunni pärast tuleb Pärnust vallamaja juurde salajase evakueerimiskorralduse kohaselt auto, et ära viia kohalike enamlaste perekonnaliikmed ja nende vara.
Teel vallamaja poole liitus Rõngu metsavendadega veel Suuremetsa mehi, samuti terve rida üksikult ennast varjanud metsavendi. Kokku sai relvis mehi juba üle paarikümne, umbes sama palju oli neid ilma relvadeta.
Vallamaja asus kõrvalises ja hõreda liiklusega kohas. Osa mehi võttis valve alla vallamajja viivad teed, enamus meestest aga marssis metsavendade sõnade järgi otse punaste staabi peale. Vallamajja läks neljameheline grupp eesotsas Richard Teearuga. Astuti julgelt vallamajja, kuulutati võim ülevõetuks ja kõik kohalolnud enamlased arreteerituteks, välja arvatud kantseleiametnikud, kohalik miilitsavolinik ja täitevkomitee abiesimees, kes olid teatud-tuntud eestimeelsete meestena. Vallamaja ründamine tuli täitevkomiteelastele ootamatult, mistõttu ei jõutud vastupanu organiseerida.
Vallamaja lipuvardasse heisati sinimustvalge lipp. Metsavendadele jagati välja vallamajast saadud jahipüssid. Ametisse pandi vabariigiaegsed vallaametnikud ning tühistati kõik punaste poolt antud käsud-korraldused. Kommunistlik võim oli vallas otsa saanud.
Kinni võeti umbes 70 punategelast. Nad pandi magasiaita luku ja riivi taha. Teade vallamaja ülevõtmisest levis kulutulena. Veel samal päeval lehvisid sinimustvalged lipud ka valla taludel. Kohe tehti algust elanikelt kokkukorjatud raadioaparaatide omanikele tagasiandmisega.
Ülevõetud telefonikeskjaamas asus tööle Tali valla konstaabel Elmar Kivilaan. Pärnust sadas täitevkomiteele, keda enam ei olnud, üha uusi käske ja korraldusi. Nii tuli ööl vastu reedet, 4. juulit telefonogramm, milles anti korraldus saata 15-60-aastased mehed koos hobuste-vankritega kindlustustöödele. Selle võttis E. Kivilaan täitevkomitee esimehe abi nimel vastu ja kinnitas, et tehakse kõik, mis võimalik. Korduvatele küsimustele olukorra kohta vallas vastati alati, et Talil on vaikne. Kui Pärnu miilitsaülem päris telefoni teel, kas vallas on märgata rahutusi, vastati, et kõik on kõige paremas korras. Pärnus isegi imestati selle üle ja küsiti, kas ehk täitevkomiteel ei lähe vaja abi. Muidugi ei peetud pakutud abi vajalikuks. Kui telefoni juurde nõuti täitevkomitee esimeest vastati, et teda pole parasjagu kohal. Nii ei teatud Pärnus Talis toimunud võimuvahetusest esialgu midagi, kuigi neil oli pidev telefoniühendus vallamajaga. Nii ei jõudnud Pärnu võimumehed mõtelda karistusretkele, kuna neil endil oli juba sõit sees.
Tali oli esimene vald Lõuna-Pärnumaal, kus raputati endalt nõukogude okupatsioon ja jäid lehvima sinimustvalged lipud. Nii jäi Tali vald enamlastest vabaks, kuigi ümbruskonna valdades võimutsesid punased.
