VS Kanepi mälestussammas
Vabadussõjas langenute mälestussammas Kanepi kiriku juures Vabadussamba puiestikus avati 1926. aastal. Katte eemaldas teedeminister August Kerem, kõnelesid kolonel G. Jonson, kindralmajor E. Põdder jt. Sammas tehti 16 tonnisest graniitkivist, mis veeti kohale kirikumõisa põllult. Kivitöö tegi kujur Aleksander Jannes. Mälestussammas oli 4,2 m kõrgune kahest osast kokku pandud loodusliku vormiga obelisk, mille tipus 76 cm kõrgune metallist rist. Obeliski esiküljel on Vabadussõja aastaarvud „1918 – 1920”, selle all kivisse raiutud lamereljeefis kiiver, tääk ja loorberioks ning tekst „Teekäija, seisatad sa siin, siis mäleta! Wõideldes surime, et wabaks jääks eestlaste maa! /23 nime/”. Obeliski vasakul küljel on pronkstahvlil Esimeses maailmasõjas langenud /55 nime/. Paremal küljel on tahvel: „ENAMLASTE WERETÖÖ OHVRID EESTI WABADUSE SÕJA AJAL /2 nime/” ja read Meie Isa palvest: „ANNA MEILE ANDEKS MEIE WÕLAD, NII KUI MEIE ANDEKS ANNAME OMA WÕLGLASTELE”.
Mälestussammas õhiti 1946. aastal. Taastatud sammas avati 25. septembril 1988.
Vabadussõja mälestussambast paarikümne meetri kaugusel on Teises maailmasõjas langenud punaväelaste ühishaud.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 152)
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 342)
