Ahja vallamaja

Ahja vallamaja kivihoone valmis 1878. aastal. Kuni 1950. aastani asus hoones valla täitevkomitee, 1952–1995 Ahja haigla. Tänapäeval eravalduses.

1941. aasta suvel, pärast sõja algust, moodustus Ahja vallas mitu suuremat metsavendade rühmitust. Need olid Ibaste, Metsküla ja Kadaja mehed, keda juhtisid kaitseliitlane Riho Mootse, Jüri Pargas ja kaitseliitlane Alfred Asor. Rasinal, Uhametsas pesitsesid Kaitseliidu kompaniipealiku veebel P. Leesalu metsavennad.

2. juulil võttis Metsküla grupp üle Ahja postkontori. Lõuna paiku olid Kadaja metsavennad Ahja vallamajas, kus vangistati ninakamad punategelased. Miilits põgenes. Tema korterist saadi 40 jahipüssi, mis olid elanikelt kokku korjatud. Et tõkestada enamlaste karistusretki, lasksid Ibaste mehed Lääniste küla kohal allavoolu Ahja jõe parve. 3. juuli õhtul liitus Ibaste salk Metsküla meestega, üldjuhiks valiti Riho Mootse. Sellal voorisid Ahja valla teedel suuremad punaväeosad. Seepärast jäeti 3. juuli õhtul vallamaja ja postkontor maha.

5. juulil ilmus Tartust Ahja vallamaja juurde suurem hulk punaselindimehi. 7. juulil lasksid enamlased õhku Kadaja silla. Kuna Rasina suunast enam punaseid karta ei olnud, võeti Ahja vallamaja uuesti üle. Ahja vald vabanes punavõimust 11. juulil. Vallas heisati rahvuslipud. Järgmisel päeval asus ametisse endine vallavalitsus (vallavanem D. Kiipli).

Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 219)

• Herbert Lindmäe - Suvesõda Tartumaal 1941 (Tartu 1999, lk 124-125)
• Pärandkultuur - Ahja vallamaja