Kiidjärve metsavendade mälestuskivi
Tartu - Petseri raudtee silda Ahja jõel valvas Saksa okupatsiooni ajal Omakaitse kohalik rühm, mille ülem oli Kiidjärve mölder ja vesiveski üks omanikest leitnant Julius Kasper. Eesti Vabadussõjas oli Julius Kasper võidelnud Kuperjanovi pataljoni ridades ja teda oli vapruse eest autasustatud Vabadusristiga (II/3). Silla valves käisid veel Kiidjärve sae- ja villatööstuse omaniku poeg Leopold Allas ning arvatavasti ka kohalik Akste metsavaht August Käsper. Kui 1944. aasta augustis jõudsid Kiidjärvele Punaarmee üksused, otsustasid mehed metsa varjuda. Sel ajal oli levinud lootus, et peagi tulevad ameeriklased ja vabastavad Eesti punaste võimu alt. Nimetatud kolm Kiidjärve meest, nende tuttav Harri Kangus Tartust ning üks kohalik noormees (hiljem lahkus seltskonnast) valmistasid metsas elamiseks maa-aluse punkri. Kuna metsaelu periood arvati tulevat lühike, tehti punker üsna küla ligidale Hatiku oja kaldapealsele tihedasse männimetsa, vaevalt 500 meetri kaugusele külast. 1945. aasta sügisel ehitati Sõnajala metsas uus punker. 1946. aasta veebruaris sai KGB oma agentidelt ettekande selle kohta, et Kiidjärve lähedal metsas on metsavendade punker. 7. veebruari hommikul piirati punker sisse. Parasjagu oli peetud metsavaht August Käsperi sünnipäeva ja mehed polnud lahinguks valmis. Osa sünnipäevalisi, nende hulgas kaks naistuttavat, pääses põgenema. Lahingus langesid Julius Kasper, Leopold Allas ja Harri Kangus. August Käsper vahistati haavatuna. Langenud pandi puitkastidesse ja maeti punkri põhja. Harri Kanguse säilmed sängitati hiljem ümber kalmistule.
2002. aastal paigaldas RMK metsavendade punkri asukohta mälestuskivi. Punasel graniitkivil on tekst: „Siin Sõnajala metsavendade punkris langesid 07.02.1946 vaba Eesti eest Julius Kasper s. 1897 ltn. VR II/3 Leopold Allas s 1924 Harri Kangus s. 1925 August Käsper s. 1906 vangistati haavatuna“.
Pärandkultuur metsas. Kiidjärve - Kooraste (RMK 2010, lk 22-25)
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 348)
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 516)
